Pühitsus

Doris Kareva luuletusest "Pühitsus"
1

Jah.
Alguses oli Sõna.

Ma kuulsin ja ärkasin.
Veel unenäosegasena
toahämaras märkasin -
mu sängil istus üks
ingel.
Ta vaatas mind vaikides -
mispärast, ma polnud kindel.

Ta vaade mind valitses.

Ma tajusin vaikset uut vaimu
mind, vaevatut valdamas.

Sain sõnatult aegadest aimu,
mis maailmas algamas -
ja ometi polnud see kartus,
vaid teadmine - rahulik ring,
jah, valmidus,
armastustarkus.

Siis silmile suudles ta mind.

Ta huuli tundsin vaid hetkeks
ja joovastust - taevalik and! -,
veel teadmata, kui
rängaks retkeks
ta oli mind õnnistand.

Pildil Filippino Lippi "Palvetav ingel".