Aken

Otsisin luuletust, mis minu mäletamist mööda on Anna Haava oma:

Hoia vahel aken lahti,
et võiks tuppa tulla tuul,
tuhat tervist sulle saadan
päeval, õhtul, hommikul.

Tundus, et see sobib akna pildiga.

Ei leidnud. Leidsin ühe teise, milles rohkem kui 80-aastane Anna Haava endalt küsis, mis on tal veel tunda, laulda, tema kõrges, kõrges eas. Ja vastas ise:

See on sulle jumalast,
jumalast ja inimesilt,
nendelt lähedailt ja kaugeilt
omadelt ja võõrastelt,
üle ilma kõigilt neilt,
kel on südametunnistust,
usku, lootust, armastust. -
Kelle vapper elutahe,
kelle õilis kord ja komme,
õigluse- ja tõetunne,
ligimesearmastus
vaikselt suured teod teeb
õnnistuseks ilmale,
valguseks ja toeks ka sulle
inimsoo valusais heitlustes,
tohutu suures kokkupõrkes,
kus nood võimud ja süsteemid
hiiglasilma vaated kaalul.

Mis on s i n u l siin veel tegu?
Vast veel mingi missioon
selles imelises ilmas,
kus nii palju hääd ja kurja,
igavesi mõistatusi
inimigatsustel varuks.

Luuletusest "Veelgi hinges nagu laulu" kogust "Nõmmelill" 1964.

Pildil veidi ingleid vitraažaknalt Salisbury katedraalist.