26.8.08

Saatjad

Küllap on inglite kaitse all parem palveid sosistada, ülistuslauludel kajada lasta, aga ka pikast (elu)päevateest puhata, käed rinnal, silmad suletud, peatsis istumas armas vaikiv kaaslane, mõtteline kaitseingel.

Need inglid siin on Salisbury katedraalist, ühest kaunist ja salapärasest pühakojast.

Kas ingel hauamonumendil on saatja lahkunule või lohutaja neile, kes on siin maailmas alles? Kas palvetooli taga sammastel meie sõnumeid ootavad inglid on selleks, et viia need sosistatud või lauldud palved kuhugi edasi, või selleks, et aidata meil avada oma südant ja hinge? Võib-olla on need lihtsalt suur kunst, mis on oodanud oma hetke, väljendumisvabadust...

Polegi tähtis.

Ühel või teisel kombel on nad ikka inimestele toeks. Ka lihtsalt salapäraselt vaikides, oma saladusi hoides. Sest vahetevahel me arvame, et nemad teavad....









Kunagi kuskil on üks kirikuõpetaja ütelnud:
"Selle maailma vägevad vägivaldsed võivad lahutada inimesed inimestest, armastajad armastajatest, aga mitte üks vägev ega vägivaldne ei suuda sulgeda inglite teed inimese juurde."
Pildistatud augustis 2008.

No comments:

Post a Comment