27.9.10

Vasnetsov ja inglid

Kui eelmises postituses oli kõne all Vene maalikunstniku Viktor Vasnetsovi (1848- 1926) huvi mütoloogia ja ajaloo illustreerimise vastu, siis siin on mõned tema usuteemalised maalid. Vastavalt selle blogi traditsioonidele ikka need, millelt ka mõni ingel paistab.

 "Seerav"
"Jumalaema", 1901.

Eskiisid Volodõmõri (Vladimiri) kirikule Kiievis. Kõik need on aastatest 1885-1896 ning hoiul Tretjakovi Galeriis Moskvas:

 "Ingel lambiga"
Triptühhoni "Usklike rõõm jumalast. Paradiisi eel"  
vasakpoolne, keskmine ja parempoolne osa.
 "Hirmus kohus" 

Vaata veel "Vasnetsov ja muinaslood"

26.9.10

Vasnetsov ja muinaslood


Vene kunstnik Viktor Vasnetsov (15. mai 1848 - 23. juuni 1926) huvitus mütoloogiast, ajaloost ja usuteemadest. Siin on mõned tema Vene folkloori teemalistest maalidest.

Arvatavasti kõige tuntumad neist on siinne avapilt  südamlik "Aljonuška" (1881, asub Tretjakovi galeriis, Moskvas) ja jõuline "Vägilased".

Aljonuška oli Ivanuška truu õde, kes otsis oma venda suurele hirmule ja nukrusele vaatamata. Õela Baaba-Jaaga (keda Vasnetsov samuti joonistanud on) riugastest hoolimata ka lõpuks leidis otsitu.

Mind on alati paelunud see Vasnetsovi maal, millel neiuohtu Aljonuška puhkab, pääsukestevidin saatjaks, veevulin lohutamas. Millest ta mõtleb, mida igatseb? Ja kas sellel muinasjutul on ikka ja alati õnnelik lõpp?

Vägilaste pilt, mis nõukaajal lugematute koopiatena peaaegu kõiki planeedi ühe kuuendiku raudteejaamu kaunistas, illustreerib bõliinasid, vanu vene rahvalauluvormis edasi antud legende. Siin on katkend bõliinast "Vägilaste valvetõkkel", kogust "Bõliinad. valimik Vene rahva vanu kangelaslugusid", ERK, Tallinn 1955 - lk.23.
"Kõrge Kiievi, kuulsa linna all,
neil Tsõtsari laiadel steppidel
seisid valvetõkkel vägimehed koos.
Oli atamaniks tõkkel Ilja Muromets,
alamatamaniks Dobrõnja Nikititš,
jessauliks Aljoša, popipoeg."
"Vägilased", 1898.

Vene folklooris on palju kõikvõimalikke muinasjutulisi linde alustades tulilinnust ja lõpetades tarkade ronkade ja ennustaja-lindudega. Mõned neist sümbolistlikest lindudest on ka siin. Võib-olla on need omamoodi hingelinnudki?

"Ennustaja-lind"
1897, Dagestani muuseum,
Mahhatškala.
"Rõõmu ja kurbuse laul"
1896
Vaata ka "Vasnetsov ja inglid".

25.9.10

Karl Brüllowi helgem pool


Karl Brüllow (ka Brüllov, 23. dets 1799 - 1852) oli saksa päritolu vene maalikunstnik, kes sündis Peterburis ja kandis aastani 1822 perekonnanime Brullo. Kunsti õppis ta Peterburis ja Itaalias.

Vene akadeemilise klassitsismi esindajana oli ta ülipopulaarne ja mõjutas paljude Peterburis õppinud kunstnike loomingut ja ideaale. Nende hulgas oli temast vaimustunud ka meie Johann Köler.

Brüllowi tuntuim teos kujutab vulkaanipurskest hullunud Pompei viimset päeva ja selles arvatakse olevat palju vabamüürlaslikku sümboolikat.

Tõsise ja paraadliku akadeemilisuse kõrval saavutas Brüllow tunnustuse ka oma loomingu helgema poolega, mis tugines müütidele, piiblilegendidele, reisielamustele ja lihtsalt loomulikule vajadusele aeg-ajalt kedagi pilgata või aasida. Siinsed pildid ongi näited sellest helgemast poolest. Postituse avapildiks on lustiline "Neiu korjamas viinamarju Napoli lähedal" (1827, Vene Muuseum, Peterburi).

"Narkissos vaatab vette"
1819. Vene Muuseum, Peterburi.
"Kolme ingli ilmumine Aabrahamile"
1821. Vene Muuseum, Peterburi.
"Noore neiu unenägu enne koitu"
1830-1833
A. Puškini nim kunstimuuseum, Moskva.
"Nunna unenägu"
1831. Vene muuseum, Peterburi.

22.9.10

Must ingel ja Hingelind

"Must ingel"
1989. Pehmelakk. metsotinto.
"Hingelind"
1992. Akvarell.
Kummaliselt unistuslike piltide looja Reti Saks on sündinud 3. juunil 1960 Pärnus. Ta on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika eriala ning osalenud näitustel alates 1983. aastast. Ta on illustreerinud lasteraamatuid ning luulekogusid.

Väga hästi võeti vastu tema illustreeritud Michal Snuniti poeem "Hingelind", mille sõnum on lühidalt öeldes:

"On inimesi, kes kuulavad teda sageli.
On inimesi, kes kuulavad teda harva.
Ja on inimesi, kes kuulavad teda
ainult üks kord elus.

Sellepärast tasub,
kasvõi hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,
kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees,
sügaval sügaval meie kehas."

Oma elutööks on Reti Saks nimetanud Eesti kirikute nõukogu soovil tehtud illustratsioone regivärsilise uue testamendi põhjal kirjutatud Villem Ridala raamatule "Püha Rist".

Tundliku ja tundelise kunstniku loomingu hulka kuuluvad graafilised lehed, pronksist pisiskulptuurid, reljeefid ning õlilambid. Reti Saksa tööde näitused on lisaks Eestile, kus neid sel suvel lausa mitu oli, toimunud ka näiteks Saksamaal, Taanis ja Soomes.

Reti Saksa kodulehekülg, sealtkaudu pääseb ka kunstniku lehekülje "Reti pildid" juurde Facebookis, kus lisaks piltidele on palju tema kirjutatud mõtisklusi.

Piltid on postkaartidelt minu kogus. 

19.9.10

Sügise tuuleiilid

"Sügisetuul. Preili Suzanne S portree"
"Marguerite Moreno"
"Eeva", 1896, Orsay muuseum, Pariis
"Sügisetuul", 1896
"Sügis"
"Sügisetuul", 1897
"Eedeni aed. Tunne", 1899
Taldrik, 1900

Lucien Lévy-Dhurmer (30.sept 1865 - 24. sept 1953 oli prantsuse sümbolist, Art Nouveau esindaja. Ta maalis, joonistas, tegeles keraamika ja mööblivalmistamisega.

Pärast 1901. aastat eemaldus ta sümbolismist ja tegutses maastikumaalijana ning püüdis illustreerida Ludwig van Beethoveni, Gabriel Fauré ja Claude Debussy muusikat, mis talle olemuselt sobis.

Tema paljudes portreedes puhuvad sügise tuuleiilid, valitseb nukker melanhoolia, loobumus, kurbus, uttu ära kadumine. Sügisel sündinud, sügisel surnud... Mulle tundub ta ka oma rõõmsamates piltides sügise tuuleiilide kunstnikuna. Aga mitte selle sügise, mida kirjeldas meie Juhan Liiv ja mis "kükitas kõveral kõrrel kui sandike", vaid hoopis tugevama, lopsakama, jõulisema, aga ka ürgnaiselikuma, mis tuleb pärast suuri saake ja vahemerelist kuuma suve.

16.9.10

Hinge poeem

1. "Jumalik põlvkond"
2. "Lahkuvad hinged"
3. "Ingel ja ema", ka "Ingli väike palve"
5. "Mälestused taevast"
9. "Neitsilikkus"
12. "Kuldne trepp"

13. "Päikeseloojang"
16. "Lendavad hinged"
17. "Ideaal"
Prantsuse kunstnik Anne François Louis Janmot  (1814 - 1892) sündis Lyonis ja sai vanematelt kaasa sügava usklikkuse. Teda vapustas ta venna surm 1823. aastal ja õe surm kuus aastat hiljem. Ta õppis edukalt Lyoni Kuninglikus Kolledžis ja Kaunite Kunstide Koolis, seejärel Roomas tuntud kunstnike juures.

Lyoni tagasi pöördunud Janmot tegi mitu religioosse sisuga suurteost. 1845. aastal köitis ta maal "Põllulill"  (Fleur des Champs) Charles Baudelaire'i tähelepanu, ka olid edukad tema teised portreed.

Tema kõige olulisem teos, 18 maalist ja 16 joonistusest koosnev sari "Hinge poeem" (Le Poème de l'âme), koos värssidega, valmis 40 aasta jooksul. Paraku ei meeldinud selle esimene osa kunstipublikule ja -kriitikutele. Selles postituses siin ongi mõned 18 maalist.

Esimese naise Leonie Saint-Paulet'ga oli Janmot'l seitse last. Pärast naise surma töötas majanduslikus kitsikuses vaevlev Janmot maastikumaalijana, seejärel pöördus taas usuteema poole. "Hinge poeemi" teise osa võttis kunstipublik juba päris hästi vastu.

1885. aastal abiellus Janmot oma õpilase  Antoinette Currat'ga, hakkas jälle tööle Lyonis, avaldas lisaks kunstiteostele ka 500-leheküljelise kunstikriitika ja -mõtiskluste kogu.

Janmot' on nimetatud sillaks romantismi ja sümbolismi vahel. Tema hinge- ja inglipiltide õrn ilu aga on moodi minemas ka nüüdisajal. Küllap vist vastukaaluks kohati jõhkravõitu argipäevadele.

Teosed on Lyoni Kaunite Kunstide Muuseumi ( musée des beaux-arts de Lyon) omand.

15.9.10

Veel Thorvaldseni ingleid

"Ingel" 1830
"Ingel" 1830
"Inglid mängimas" 1833
"Inglid laulmas" 1833
"Ingel ristimisvaagnaga" 1820
"Ingel ristimisvaagnaga" 1820
Bertel Thorvaldsen (19. nov 1770 - 24. märts 1844), taani/islandi kujur.

 Thorvaldseni vallatused Cupidoga.

Kõik piltidel olevad inglid  kuuluvad Taani riigile ja enamik neist on väljas Thorvaldseni muuseumis Kopenhaagenis.

11.9.10

Vallatused Cupidoga

Ka suurtel inimestel on vaja vahetevahel lõõgastuda. Vist aitavad siis kõige paremini vallatused armastusjumalaga. Tõenäoliselt arvas niimoodi taani/islandi tunnustatud ja enamasti tõsimeelne kujur Bertel Thorvaldsen (1768 või 1770 --1844).

"Cupido kolme graatsiaga"
"Cupido ja Psyche"
"Cupido võlub lilli"
"Cupido ratsutab lõvil"
"Cupido ja Jupiter"
"Cupido koeraga"
"Cupido liblikaga"
"Cupido ja Bacchus. Sügis"   
"Cupido ja Bacchus"
"Cupido purjetab"
"Cupido luigelaul"

Taani rännanud islandlase perekonnast pärit Bertel Thorvaldsen õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. 1797. aastal läks ta Rooma ja tuli tagasi kodumaale alles 1838. aastal. Sellest hoolimata oli ta Taanis väga populaarne ja tegutses akadeemia professori ja direktorina.

Üldiselt peetakse Thorvaldseni tõsimeelseks kunstnikuks, kes kujutas stseene antiikmütoloogiast, ajaloost, religioonist, ning tüüpiliseks kõrgklassitsismi esindajaks, kelle skulptuurid olid vägagi idealiseeritud. Thorvaldsen lõi ka palju monumente ja mälestusmärke. Väga hästi õnnestusid tal reljeefid.

Tal on ka päris palju inglikujusid. Tõsisemaid neist panen blogisse ehk mõnel teisel korral, siin aga on skulptori lõbusam pool - Thorvaldseni vallatused Cupidoga ehk mõned tema loodud paljude Cupidode seiklustest.

Cupidosid lõi ta kogu oma loomeaja jooksul, siinsetest on vanim - "Cupido ratsutab lõvil" - loodud 1809. aastal ja viimane - "Cupido luigelaul" - 1843. aastal. Ülejäänute loomisaastad jäävad nende kahe vahele. Kuigi pildid pole reljeefide loomise järjekorras (vaid nii, nagu nad ise tahtsid), saab näha, kuidas on poisikesest armastusjumal muutunud aastate jooksul, seejuures kunagi vananemata.

Kõik piltidel olevad Cupido-reljeefid kuuluvad Taani riigile ja enamik neist on väljas Thorvaldseni muuseumis Kopenhaagenis.

Cupido nimi tähendab ladina keeles "iha", ta on rooma armastusjumal, vastab nagu Amorgi kreeka Erosele.
Related Posts with Thumbnails