16.9.11

Aušros Vartai Madonna

Aušros Vartai Madonna
Foto: Albert Lázaro-Tinaut, mai 2003.
"Kohvrid käes, hakkasid nad jala üksteise võidu hõikavate voorimeeste vahelt läbi astuma Aušra värava suunas. Pühale paigale liginedes võtsid seminaristid juba eemal mütsid peast. Ent kui nad olid võlvkaare alt läbi jõudnud, siis valdas neid sügav hardus ja hirm. Tagasi vaadates nägid nad kõrgel värava kohal väikest kabeli ja õlilambi punast vilkuvat tulukest, mõlemal pool müüri ääres põlvitas maas terve trobikond inimesi: ka nemad kolm laskusid põlvili, et palves pöörduda imettegeva Leedu jumalaema poole. Tänav oli siin laudadega sillutatud, mistõttu ei sõidukid ega jalakäijad ei tekitanud vähimatki müra. Kõik möödusid siit vaikselt, langetatud päi. Küllap oli nii mõnigi kuulnud hirmuäratavaid legende sellest, kuidas jumal on üks- või teinekord nuhelnud neid, kes pole jumalaema vastu lugupidamist üles näidanud: kuidas ta ühel sakslasel pea vastu seina puruks löönud, kuidas kellelgi juudil näo kuklasse keeranud või kuidas ta ühelt üleannetult katoliiklaselt nägemise võtnud sellepärast, et too jumalaema kuju vaadates naerda julges."
Vincas Mykolaitis-Putinas "Altarite varjus" ("Altorių šešėly" 1933; e. k 1964. a).
Vilniuse linnavärav Aušros Vartai on ehitatud 15. saj ja on üks vähestest läbi aegade säilinud vanalinna väravatest. 1671. aastal ehitasid karmeliidid värava kohale kabeli, kus praegugi asub püha Neitsi Maarja ikoon. Väravat on hakatud kutsuma Koidiku väravaks, kuid tema nimele on ka palju teisi seletusi (näiteks Terav värav, poola k "Ostra brama" jne).

Väidetavalt on Leedumaa kaitsja Halastuse Jumalaema maalitud ajavahemikul 1620 - 1630 ja selle aluseks olevat flaami kunstniku Martin de Vosi (1563 - 1603) teos, mis omakorda olevat saanud inspiratsiooni Thomas de Leu (1560 - 1612) 1580. aasta gravüürist. Samuti väidetavalt on maal valminud Vilniuses. Kuid on ka arvatud, et Aušros Vartai Madonna on Bütsantsi ülivana ortodoksi ikoon, mille tõi Leedumaale suurhertsog Algirdas 1363. a.

Aušros Vartai Madonna ilma katteta.
Pilt internetist.

Linnavärava Jumalaemal on palju tähenduskihte: temas peitub nii ingliläkitust kuulava Neitsi Maarja leplik tähelepanelikkus kui ka Halastuse Jumalaema kõiki raskusi võitev kaastundlikkus ja humaansus. Hõbe- ja kuldkatte päike, kuu ja tähed aga sümboliseeerivad Neitsi Maarja taevasseminekut ja Jumala armulikkust kõigele ja kõikjal. Hõbe- ja kuldkate on pärit umbes 1670. aastast. Huvitav on ka Neitsi Maarja kahe krooni lugu.

Rohkem teavet selle ainulaadse, nelja suurt rahvast (leedu, poola, valgevene ja vene) ning kaht kirikut (katoliku ja ortodoksi) ühendava ikooni kohta ning tema sooritatud imede kohta saab näiteks siit ja siit.

Gracias a Albert para foto (http://filateliacultura.blogspot.com/).

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails