16.3.12

Suhkrust ja jahust ja... merevahust

Nüüd, mil taevalaotuses igal õhtul särab suurena ja selgena Veenus, on õige aeg Sulekesse panna kuulsad pildid jumalanna Veenuse sünnist. Liiatigi on täna reede - planeet Veenuse päev.

Sandro Botticelli
"Veenuse sünd"
(1486)
Uffizi, Firenze.

Alexandre Cabanel
"Veenuse sünd"
(1863)
D'Orsay muuseum, Pariis.

William-Adolphe Bouguereau
"Veenuse sünd" (1879)
D'Orsay muuseum, Pariis.

Praegusaja lasteluuletus väidab, et väikesed tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust, aga endistel aegadel sündisid kaunid naised (ja küllap ka armsad väikesed tüdrukud) merevahust. Vähemasti arvasid niimoodi kreeklased.

Aphrodite (Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Vanarooma mütoloogias on tema vasteks jumalanna Venus (eestipäraselt siis Veenus). Hesiodose järgi oli Aphrodite ürgjumalusena olemas enne Zeusi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut.

Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite nime seostab rahvaetümoloogia merevahuga (aphros). Teise versiooni järgi sündis ta lainetest ja  kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu).

Veenuse sündi on kujutanud paljud kunstnikud. Siinsetel postkaartidel on kolm läbi aegade kõige tuntumat maali. Kui Itaalia kunstnik Sandro Botticelli on kõikidele teada, siis Prantsuse kunstnikud Alexandre Cabanel (1823 – 1889) ja William-Adolphe Bouguereau (1825 – 1905) olid küll loominguliselt väga viljakad, kuid Botticelliga võrdväärset kuulsust pole neile kunagi osaks saanud.

Postkaardid minu kogust. / Postcards from my collection.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails