11.4.12

Linda - 3. Lein

Oskar Kallis (1892-1918)
"Linda Kalevit leinamas" (1917)
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
A. Oja
"Linda lein" 1957
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
M. Saks
"Linda kivi kandmas" 1959
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
---
Linda, kurba leskenaine,
Kurval meelel, leinakeelel
Itkes leina-igatsusi,
Nuttis närtsind kaasakesta,
Puistas leinapisaraida
Kolletanud kaasa sängi.
Leinas kalli mehe surma
Seitse ööd ilma uneta,
Seitse pääva sööma'ata,
Seitse koitu kurvastusel,
Seitse eha leinavalus,
Et ei nahka silmil' saanud,
Ega lõppend laugelt pisar,
Nutuvesi palgedelta,
Piinakoorem hinge pealta.

Linda, kurba leskenaine,
Pesi külma surnukeha,
Pesi teda pisarila,
Pesi teda mereveela,
Vihtles kallist vihmaveela,
Loputeles lätteveela,
Silis hiuksid armu-sõrmil,
Silis hõbeharjadega,
Kammis kuldakammidega,
Miska enne näkineitsi
Oma pääd oli sugenud.
Pani siis selga siidisärgi,
Sammetise surnurüüdi
Kuldatoime kuue peale,
Hõbevööda vammuksile,
Pani alla udulinad,
Kattis peale peened linad.

Oskar Kallis
"Linda kivi kandmas" (u 1915)
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
A. Hoidre, O. Kangilaski, R. Sagrits
"Linda Kalevi kalmule kive kandmas" (1950)
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.

Linda kivi Ülemiste järves.
Postkaart, u 1920.
August  Weizenberg
"Linda" (1880)
Postkaart, u 1920.
Eduard Järv , u 1930
Linda, kurba leskenaine,
Kaevas valmis kena kalmu,
Sängi halja muru alla,
Kümne sülla sügavuseks;
Sängiteles vilu sängi,
Valmistatud voodiesse
Kalli kaasa puhkamaie.
Täitis sängi sõmeraga.
Maapinna kõrguseni,
Halja muru rajadeni.
- - -
Linda, kurba leskenaine,
Leinas lahkund armukesta,
Nuttis närtsind abikaasat;
Leinas kuu, leinas kaksi,
Kurtis tüki kolmat kuuda,
Mõne pääva neljat kuuda,
Lepitas leina nutuga,
Kurbtust pisarkastega,
Veerevala silmaveela.

Linda, kurba leskenaine,
Hakkas kiva kandemaie
Haua peale hunnikusse;
Tahtis teha tunnistähte
Pärast-põlve poegadele,
Tulev-aja tütardele:
Kus on Kalevide kalmu,
Vana taadi voodikene.

---
Kohta praegu kutsutakse
Tallinna toompää mäeks.
Sealap vana Kalev puhkab,
Uinub igavesta unda.

Linda, kurba leskenaine,
Mehe haua mälestuseks
Kiva kokku kandenessa
Oli ühel pääval pakku,
Rasket raudakivi rahnu
Kaugelt kannud kalmu poole.
Kivi raske piinas pihta;
Lesel jõudu lõppemisel,
Rammu juba raugemisel,
Veel oli kaunis tükki teeda,
Tükki teeda, marka maada,
Enne kui jõudis kalmule.
Komistades künka vasta
Väsind jalga viirastie;
Kivi kippas libisema.
Põrkas hiukse paeladesta,
Sõlmil siutud silmuksesta
Prantsti! jalge ette maha.
Võind ei väsind lese võimu,
Leina kurnal lõppend jõudu —
Ootuspäevil raskejalgsel
Kivi maasta kergitada,
Teist kord sülle tõstenessa.
Leske istus kivi otsa
Väsimusta puhkamaie;
Hakkas nutma haledaste,
Leina kurbtust kustutama:
"Oh, mis vilets vaene leske,
Mahajäänud marjukene,
Kes kui tuba toeta,
Hooneseinad katukseta,
Kui üks väli varjuta
Iga tuule tuigutusel,
Vete laente veeretaval
Üksi ilmas peab elama,
Üksi kurbtust kannatama!
---
Ei minu pidu parane,
Ei minu elu ülene,
Vähäne ei vaeva päävad,
Pisarrohked piina päävad!"
Linda nuttis, vaene leske,
Leinapõlve pisaraida,
Viletsuse silmavetta,
Nuttis kaua kivi otsas,
Kaljupakul kaebadelles.
Silmalauge vesi valgus
Laiaks loiguks lagedale;
Loigust tõusis tiigikene,
Tiigist jälle järvekene.
Linda pisarate loiku,
Lese leinanutu järve
Võite näha tänapääval:
Mis kui  Ülemiste järve
Laagna mäe peal laenetamas,
Vetevoosi veeretamas.
Kivi seisab järve kaldal,
Kus peal leske leina nutnud,
Pisaraida pillutanud.

Nõnda oli ennemuiste
Lese Linda silmaveesta,
Leina-piina pisaratest

Ülemiste järv ilmunud.
Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg".

Sellega lõpetan Linda kui meie rahvaeepose kangelanna, Kalevipoja ema muinasjutulise loo selles blogis. "Kalevipojast" võib igaüks ise lugeda, mis Lindast edasi sai.

August  Weizenberg
"Linda", kuju Tallinnas.
Ann Tenno foto
Postkaart, u 2000.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails