Valgel ööl

Mis juhtub siis, kui kokku saavad homme algav ja tasahiljukesi pimeduse poole suunduv juulikuu, üks jõulupostkaart aasta kõige pimedamast, kuid valgusele pöörduvast ajast, ja luuletus valgest ööst? Seekord sündis kõigest see blogipostitus.

Aga muidu võivad mitmesugused imed juhtuda - iga päev, igal ajal, igaühega. Olge siis valmis neid vastu võtma! Võib-olla on sõnumitooja ingel juba teel...

"Kuulutus"

Geri di Lapo (1342, Firenze)

Santa Maria de la Seu basiilika, Manresa, Hispaania.

VALGEL ÖÖL

Mets kohas, kui tuhanded kandled
Ta põues kumisesid,
Kui kandled, kus päikesekiired
Pääl keelteks kõlisesid;

Ja läbi uinunud ilma
Kui inglid liikusivad,
Ja tasasel armsuse lennul
Ööd valget külvasivad.

Mets kohas, öö õndsuse mõttes
Mu tunded õitsesivad,
Ja palves jumala-rannad
Mu südant tervitivad.
Ernst Enno luuletus valimikust "Kadunud kodu", koost Bernard Kangro, Göteborg, 1950.

Postkaart (Hispaania, 2007) minu kogust / Postcard from my collection.
Gracias, Albert.