5.9.12

"Nagu midagi imelist peaks sündima"


Eha Lättemäe

*
Mu silmad on udused,
võtsin nad veest silla alt.
Siiski nad paistavad kellast läbi.
kuhu aega nad viivad mu?

*
Sinakad metsad.
Kaja õhus.
Avatud muld.
Tuule kuju
rohus ja juustes.

*
Tumerohelisse vette
valgus puhkes,
hämar sära.
Kui oleksin kala.
Kui oleksin veepiisk.

*
Laugude taga liblikad
kaugele ujuvad,
sinised tiivad
puhtas valguses.
Tundlatega
puutun silmapiiri

*
Taeva veerel
vesi kõnnib
tip tap tip tap
sadu kõneleb
kuhu sattusin
Kogust "Metsamarju mõtsamarju" (1974).

*
On õhtu.
Kõik on vaikne.
Veel loojunud pole
Sätendav, särav päike.
Nagu midagi imelist peaks syndima.
Kogust "Elulugu" (1981).

*
Oksi, oksi õõtsuvaid.
Suves linnupesa,
pesas linnu suvi.

*
Kui kõik muutub – ajad ja suhtumised,
millest olen jutustanud unekeelseid jutte,
võib ju neist kõnelda uuesti –
kruusa ja ebakõla keeles, vihma ja varju,
tõtt ja kujutlust – tõsilugu,
muinasjuttu ja juhust,
tulekuid, tulusid, minekuid, väljaminekuid,
merekarbis natuke liiva,
kivikild hõõrub
Kogust "Õhtune jalutuskäik" (2003)

Suurepärane luuletaja Eha Lättemäe sai 2. septembril 2012 90-aastaseks.

Postkaart (Itaalia, 2012) minu kogust. / Postcard from my collection.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails