Rabindranath Tagore "Laps-ingel"
Nad käratsevad ja kaklevad, kahtlevad ja ahastavad ega näe oma naaklustele lõppu.
Tulgu sinu elu nende sekka nagu valguseleek, mu laps, kindel ja puhas, ning, tehes neile rõõmu, viigu nad vaikusse.
Nad on julmad oma ahnuses ja kadeduses, nende sõnad on kui peidetud noad, mis janunevad verd.Kogust "Noor kuu", 1913. Tõlkinud Stella Noa
Mine ja seisa nende tigedate südamete sekka, mu laps, ja langegu su leebe pilk nendele nagu andestav õhturahu päevavõitlusele.
Las nad näevad su nägu, mu laps, ja nii saavad teada kõikide asjade mõtte; las nad armastavad sind ja nii armastavad teineteist.
Tule ja võta istet Piiritu põues, mu laps. Päikesetõusul ava ja tõsta üles oma süda õitsva lillena, ja loojangul langeta pea ning vii päeva palveldus vaikides lõpule.
Pilt: Joshua Reynolds (1723-1792) "Inglite pead", postkaart mu kogust.
sattusin täna siia üle pika aja.. ja mul on niiii hea meel, et selline blogi on olemas... viimasel ajal on mu usk inglitesse aina süvenenud... ja see on nii hea
ReplyDeleteoled uskumatult ilus inimene, aitäh!
Aitäh, Sälli, ja ilusat õiteaega Sulle!
ReplyDelete