Showing posts with label Pühakud. Show all posts
Showing posts with label Pühakud. Show all posts

31.3.21

Pühakutest

„Pühak on kõmpinud maa peal ja tema jälgedes võib käia palverännuteedel ning saada kinnitust oma usule: siin ta istus, seal ta sõi, siin ta pissis ja seal seisis pea peal. Pühaku luud ja muud reliikviad moodustasid keskse osa pühaku kultusest. Pühak oli otsekui igas reliikvias ligi – pühaku säilmed olid Jumala käsitamatu väe kaudu pühak ise! On teada isegi kiriku korraldatud pühakute seminare, kus osalejad viibisid kohal väärikalt nende aujärjele asetatud reliikviate vahendusel!“
/Juha Hurme „Neem“, Varrak 2021, tlk Tiiu Kokla./

Pilt: Andrea Vanni fresko Siena püha Dominicuse kirikus, ~1400, vanim teadaolev kujutis Siena Katarinast.

Siena Katarina (25. märts 1347 – 29. aprill 1380) oli dominikaanlasest tertsiaar ja pühak. Pärast surma maeti ta dominiiklaste kalmistule. 1383. aastal kaevati säilmed üles ja viidi Santa Maria Sopra Minerva basiilikasse. Katarina pea eraldati kehast ja toimetati Siena Püha Domenicuse kirikusse, kus seda käiakse senini kummardamas.

25.12.19

Esimesel jõulupühal

Oli sündinud keegi, keda võis armastada ja jumaldada...

Tundmatu kunstnik Viini koolkonnast
"Jumaldamine"
(u 1410-1420.)
Belvedere Galerii, Viin, Austria.
Postkaart minu kogust. / Postcard from my collection.

22.10.19

Näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“


24. oktoobril avatakse Tallinnas Niguliste muuseumis näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“, mis räägib loo kristliku maailma kõige tuntuma naise elust, esitades seda läbi kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste. Vaatajate ees on haruldased 13.–17. sajandist pärinevad altariretaablid, maalid, skulptuurid ja esemed Eesti ja Läti kogudest. Suurt osa neist näevad muuseumikülastajad esmakordselt.

Näitus on avatud 25. oktoobrist 2019 kuni 26. aprillini 2020.

Loe lähemalt:

Pilt ja tekst Eesti Kunstimuuseumi pressiteatest.

11.9.19

„Õndsate nimed on pöörikuu tuuled…“

Gustave Moreau
„Kristus inglitega“

* * *
Uku Masing

Õndsate nimed on pöörikuu tuuled
suve ja kevade vahepääl.
Tunnil, kui lehina liiguvad Jumala huuled,
õhtuna väriseb lugev hääl,
nad ärkavad just nagu karusamblast
habestunud kuuseokste seast
ja pikkamisi lainetavad läbi taeva.

Aga Jumala kumeralt kämblalt
otsekui pinguli purjelt laeva
lendavad nendega inglite parved.

Iga täht sel pikal, lõolaulukärmel teel
tunneb võdisedes lõhna kullerkupu,
tuulehoog ta valgusesse viskab oma ehted
ning ta virvendab kui laine vaiksel veel,
kuhu ainult surnu eluks igaveseks upub.
Kiiremalt kui lehevari sinetaval rohul
möödub sulgund kullerkupu tuule ingel,
ja ta kiidulaulu viis kui marus kasetohul
tunneb et on uni hää ta õndsal hingel.

Tähed sätendavad maiseid lõhnu saates
ära yhe teise järgi otsatusist kaugemalle,
aga õndsad ise on kuuvalgest kootud paates
taeva vaiksel merel ja ei tea kui ligi Talle.

Ja mu Jumala kumeralt kämblalt
otsekui hõbedast taotud vene
tõusevad noorkuu säravad sarved.
/13. VI 35/
Allikas: Uku Masing, Valik avaldamata luuletusi veebilehelt Kirik & Teoloogia.
http://kjt.ee/2014/08/uku-masing-valik-avaldamata-luuletusi/

Seda maali mul postkaardina pole. Kuid internetist leitud koopia panen siia sellepärast, et prantsuse sümbolist Gustave Moreau (1826-1898) on üks mu lemmikkunstnikke. Tema maalist „Rändaja ingel“, mida ta majamuuseumis Pariisis hulk aastaid tagasi vaatamas käisin, olen varem kirjutanud siin.

Moreau' maalidele on omane eriline hingestatus. Tema värvigamma ja teostus on üsna äratuntavad ja iga tutvumine mõne tema taiesega on minu jaoks suur rõõm. „Kristus inglitega“ kohta aga leidsin internetist üsna vähe andmeid, seepärast ei tea täpset maalimisaega, hoiukohta ja maali sünnilugu.

18.1.19

"Neitsi ja Laps inglitega"

Jaume Huguet
"Neitsi ja Laps inglitega"
1451.
Kataloonia kunstimuuseum, Barcelona.

***
Üks jumal on juhtumisi
ridade vahele jäänud.
Juhtumisi
on juhtunud.

Kõik ne va elud ja käänud.

Kuhtumisi ja luhtumisi.
Kurbi öid, hüvi hommikuid, kõike.

On olnud tuhastumisi
ja puhtumisi.

Üks Jumal on.
Juhtumisi.

/Karl Martin Sinijärv,
Looming, dets 2018./

Kaardi tagaküljel on maali autorina kirjas Jaime Huguet, kõiksugustes teatmikes aga enamasti Jaume Huguet.  Kuid kes seda enam täpselt teab. Katalaani kunstnik elas aastatel 1412-1492.

Üks inglikolmik maalilt:


Vaata siit blogist veel Jaume Huguet' maale:
"Jaume Huguet' võidukas Miikael"
http://suleke.blogspot.com/2011/09/pilk-peainglile-labi-kolumbuse.html
"Mihklipäev" http://suleke.blogspot.com/2012/09/vooras-mees.html
"Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas..."
http://suleke.blogspot.com/2014/09/sa-oled-unelmais-ja-lohnus-kajas.html

Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias a Albert!

Postkaart (Hispaania, 1970ndad) minu kogust. / Postcard from my collection.

9.12.18

Selle aasta jõuluingleid

Soojad soovid, tähesära, jõulumeeleolu - iga-aastane jõulukaartide teeleminek on alanud. Sealhulgas inglite lend...




Kahjuks ei ole kirjastuse Karto jõulukaartidel märgitud kunstniku nime, seetõttu ei tea ma ka nende kaunite inglitega südamlike postkaartide autori(te) kohta midagi lisada. Sama kehtib ka allpool oleva Soome postkaardi kohta, millel jälle pole kunstniku nime.


Postkaardid (Eesti /3/ ja Soome /1/, 2018) minu kogust. / Postcards from my collection.

6.11.18

„Püha Ursula unenägu“

Vittore Carpaccio
„Püha Ursula unenägu“
U 1497. a.

„Varem siin olles ei jõudnud nad Carpaccio maale vaadata. Camille jumaldab maali pühast Ursulast, kes magab oma magamistoas, sellal kui ingel ootab uksel, käes märterluse palmileht. Miks sai temast märter? Ta pages abielu eest, mille isa oli talle kavandanud, ja võttis endaga mitmel laeval kaasa veel üksteist tuhat neitsit. Isa oli ta kihlanud jõhkra Conaniga. Ursula on valmis oma saatust taluma. Nüüd on ta rahulikult oma kenas toas, väike koer voodi kõrval.“
/Frances Mayes „Naised päikesevalguses. Romaan Toscanast“. Varrak, 2018. Tlk Riina Jesmin./

„Püha Ursula unenägu“ on üks osa Vittore Carpaccio (1465-1525/1526) üheksast suuremõõtmelisest seinamaalist koosnevast sarjast, mis kannab nime „Püha Ursula legend“ (it k Storie di sant'Orsola) ja on hoiul Veneetsias Gallerie dell'Accademia's.

Kõrval ingel maalilt >>

27.9.18

Paavst Maarjamaal

Kai Kiudsoo-Värv
„Maarjamaa Ema. Mater Terrae Marianae. MMXVIII A.D.“

23.-25. septembril 2018 toimus paavst Franciscuse apostellik reis Leedusse, Lätisse ja Eestisse seoses nende riikide 100. aastapäevaga. Eestis viibis paavst 25. septembril.

Eesti katoliiklased kinkisid paavstile „Maarjamaa Ema“.

Algne Maarjamaa Ema ikoon oli maalitud Salus Populi Romani ikooni põhjal ning paiknes Tartus jesuiitide kloostris. See ikoon on nüüdseks hävinud, kuid sellest tehti Maarjamaa 800. juubeli tähistamise aastal 2015 Maarja Gildi eestvedamisel uus koopia.

Maarja kujutise taustal on Eesti loodusmaastik. Meie vanemas kõnepruugis on talletunud paljud Maarjaga seostuvad taimenimed, nt maarjakask, maarjahein, maarjasõnajalg jne. Meie vanemas rahvalaulus on säilinud lood Maarjast ja Jeesusest nii Setumaal kui Lääne-Eestis.

Klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värvi taiese „Maarjamaa Ema“ mõõdud on: 62 x 47 x 3 cm. Materjalid: klaas, ahjuvalu; kasepuit, helkiva kase spoon. Kasepuust ja maarjakase spooniga kaetud raami on teinud puidutöö meister Meelis Kihulane. Taimede joonistamisega aitas kaasa Reet Talimaa.

Kunstnik on öelnud: „Paljud Eestimaa inimesed peavad tänini loodust pühaks, mida ta kahtlemata on kui Looja looming. Erinevad vallutajad on tulnud ja läinud, aga külad, maastik, inimesed ja loodus on jäänud. Siinsel maastikul on oma mälu, mis väljendub keeles ja kohanimedes ning enesemääratluses kohatunde kaudu.“

Eestis oli paavstil kohtumine presidendi, valitsuse, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega, oikumeeniline kohtumine noortega luterlikus Kaarli kirikus, samuti kohtus ta katoliku kiriku halastustöö abisaajatega ja pidas Püha Missa Vabaduse väljakul.

Esimesena nimetatud kohtumisel peetud kõnes ütles paavst Franciscus:
„Da secoli queste terre sono chiamate „Terra di Maria“, Maarjamaa. Un nome che non solo appartiene alla vostra storia, ma fa parte della vostra cultura. Pensare a Maria evoca in me due parole: memoria e fecondità. Lei è la donna della memoria, che custodisce tutto ciò che vive, come un tesoro, nel suo cuore (Lc 2,19); ed è la madre feconda che genera la vita di suo Figlio. Ecco perché mi piacerebbe pensare all’Estonia come terra di memoria e di fecondità.“

Tõlge: „Sajandeid on seda maad tuntud nimetuse all „Maarjamaa“. See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist. Maarja peale mõtlemine toob mulle meelde kaks sõna: mälu ja viljakus. Maarja on mäluga naine, kes peab oma südames kalliks kõiki elusolendeid (vrd Lk 2:19), ja ta on viljakas ema, kes andis oma Pojale elu.
Seega sooviksin ma mõtiskleda Eestist kui mäluga maast ja kui viljakast maast.“

Tõlge inglise keelde: „For centuries these lands have been known as „the Land of Mary“, Maarjamaa. A name that is not simply part of your history, but also part of your culture. Thinking of Mary reminds me of two words: memory and fruitfulness. Mary is a woman of memory who treasures all living things in her heart (cf. Lk 2:19) and the fruitful mother who begets the life of her Son.
Hence, I would like to think of Estonia as a land of memory and of fruitfulness.“


Paavst Franciscuse Eesti kohtumiste üldmõtteks olid read meie vaimulikust laulust "Mu süda, ärka üles!"

Esimene Eestis visiidil käinud paavst oli Johannes Paulus II, kes 10. septembril 1993 Tallinna lennujaama saabununa suudles maad. Ta pidas Tallinnas mitu kohtumist, nende seas kohtus Raekoja platsil linnarahvaga.

Allikad:
Paavsti visiidi veebileht: https://paavsteestis.ee/
Paavsti visiidi kingitused:  https://www.katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/1834-paavsti-visiidi-kingitused
Püha Tooli koduleht (paavsti kõne itaalia- ja ingliskeelne tsitaat): http://w2.vatican.va/content/vatican/en.html

7.3.18

Interneti kaitsepühak


Sevilla Isidorus või ka Püha Isidorus Sevillast (umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia Etymologiae autor.

Alates 1997. aastast peetakse Sevilla Isidorust paavst Johannes Paulus II korraldusel üliõpilaste, arvutite ja Interneti kaitsepühakuks.

Ülemine pilt on 12. saj Inglismaa väljaande Aberdeen Bestiary illustratsioon, millel kujutatakse Sevilla Isidorust töös loodusteaduste kirjapanekul.

Alumisel pildil on Sevilla Isidoruse ordu vapp kirjaga "Hea võidab kurja". Ordu moodustati 2000. aasta algul.

Allikas: Internet.

29.1.18

10 aastat Sulekest

Suleke saab täna 10aastaseks. 
Hetkeseisuga on Sulekeses 1111 postitust.

Sõbrad on mulle nende aastate jooksul palju kauneid inglitega postkaarte kinkinud ja saatnud. Blogi sünnipäeva puhul otsustasin siia panna selle:

Filippino Lippi
„Inglite pead“
Detail Firenze Badìa kirikus asuvalt maalilt.

Aitäh Albertile postkaardi eest!
¡Gracias Albert!

Postkaart (Itaalia,1960ndad) minu kogust. / Postcard from my collection.

Need armsad inglipead on detail Filippino Lippi (1457–1504) maalilt „Neitsi ilmumine pühale Bernardile“, mis on loodud millalgi ajavahemikus 1480–1486 Firenzes asuva Badìa Fiorentina kiriku Francesco del Pugliese kabeli jaoks. Maali tellis kunstnikult viimatinimetatu poeg Piero ja väidetavalt on inglitel ja Neitsil Piero poegade ja naise näod. Maali repro on pärit Wikipediast:


Suur tänu kõikidele sõpradele, kes on mu inglipostkaartide kogu täiendanud 
ja seeläbi aidanud mul seda blogi pidada! 
Aitäh kõigile, kes on blogi jaoks saatnud fotosid oma teekondadel nähtud inglitest!
Tänan südamest Sulekese lugejaid lähedal ja kaugel!

Kirjutan siia nüüd küll märksa harvemini kui varasematel aastatel, kuid senise 1111 postituse hulgast peaks vist igaüks leidma endale sobivat lugemist ja vaatamist.

16.9.17

Nevski katedraal Tallinnas


Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas, mis ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents). Vene kirikuarhitektuurist lähtunud historitsistlikus stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski.

Detail postkaardilt: Jumalaema Kiirestikuulja "Skoroposlušnitsa" ikoon. Vene õigeusk.


Peakirik sai nime Aleksander Nevski järgi. Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (1221–1263) oli Novgorodi vürst ja Kiievi suurvürst. Ta on Venemaa pühak. 2008. a valiti Aleksander Nevski vene rahvahääletusel kõigi aegade tähtsaimaks venelaseks.
(Faktid Wikipediast.)

Detail postkaardilt:

Postkaart (Eesti, 2017) minu kogust. / Postcard from my collection.

10.9.17

Mihklikuu


September on mihklikuu ja varsti pärast kalendrisügise saabumist, 29. septembril tähistatakse mihklipäeva ehk peaingel Miikaeli päeva.

Mihklipäevast algab hingedeaeg.

Eesti rahvatavadest on muu hulgas teada, et mihklinädalal on õige aeg kapsaid hapendada. Meestel on teha veel kaks sügisest tööd: kaev puhastada ja korvivitsad lõigata.

Nii algab üks Eesti kuulsamaid luuletusi, kõigile mällu jäänud August Alle "Eesti pastoraal":

Vihma küll valab ju pilvede vinas,
taevas kui maa sügisudude tinas.
Pilvi rebides vilistab tuul,
kari on väljas veel mihklikuul.

Karjalaps vaeneke kuhja all kükib,
kaelani märg, külm kallale tükib.
Tuule ja vihma käes elajad norgus,
karjakrantsilgi saba on sorgus.

Siinsel väikesel palvekaardil on peaingel Miikaeli kujutise vist üle maailma kõige levinum ja tuntum versioon. Sümbolina taevalikule kaitsele, õigusele ja kohtumõistmisele, aga ka armule ja halastusele.

Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias Albert!


Postkaart (Hispaania, ajatu) minu kogust. / Postcard from my collection.

3.6.17

Natalja Klimova pühakuid

Eelmises postituses olid vene kunstniku Natalja Klimova inglipildid "Lapse esimesest palveraamatust" (2010). Siin aga on mõned näited vene õigeusu pühakutest, keda kunstnik on rohkesti joonistanud. Enamasti on need illustratsioonid usuteemaliste lasteraamatute jaoks, kus pühakud on sageli koos inglitega.

Püha kannataja Peterburi Ksenia (Святая блаженная Ксения Петербургская). 

Märter Tatjana (Святая мученица Татиана).

Püha Maria Magdaleena (Святая Мария Магдалина).

Märter Jekaterina (Святая великомученица Екатерина).

Kunstnik, püha Andrei Rubljov (Святой преподобный Андрей Рублёв).

Märter Varvara (Barbara, Святая великомученица Варвара).
Internetimaterjalide põhjal.

16.4.17

Ülestõusmispühad

Vaateid Ülestõusmispühade jumalateenistuselt EAÕK Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus Tallinnas 15/16. aprillil 2017:







Teenisid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus jt vaimulikud.

(Kaadrid ETV ülekandest.)

EAÕK Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik Tallinnas.

14.4.17

Suur Reede

Vaateid Suure Reede jumalateenistuselt Tallinna Neeva Aleksandri (Aleksander Nevski) peakirikus 14. aprillil 2017:








Ülalt alla:
vaated ikonostaasile;
Jeesuse surilina väljatoomine;
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (93).

(Kaadrid ETV ülekandest.)

Aleksander Nevski peakirik Tallinnas.

14.2.17

Le Valentin

Valentinipäeva puhul panen siia kaks reprot Valentini-nimelise kunstniku maalidest.
22. veebruar - 22. mai 2017 on Pariisis Louvre´is avatud Valentin de Boulogne' maalinäitus, kus arvatavasti on näha ka need kaks taiest.

Valentin de Boulogne
"Püha Matteus"
Versailles, Louis XIV ruumid.

Valentin de Boulogne
"Abraham ohverdab Iisaku"
(1630-1631)
Montreali Kaunite Kunstide Muuseum.

* Valentin de Boulogne (ka Le Valentin; u 1591– 1632) oli prantsuse kunstnik, viljeles tenebrismi (hämaraid maale üksiku valgustatud detailiga). Tema teosed on väga sarnased Caravaggio omadega.

8.1.17

680 aastat ilma Giottota

Giotto
"Joakimi unenägu" - "Il Sogno di Gioacchino"
/U 1303-1305; Padova, Cappella degli Scrovegni./

Täna 680 aastat tagasi suri Giotto. Juhtumisi jõudsid just paar päeva tagasi minuni blogisõber Alberti saadetud postkaardid Giotto ühe freskoga Padovas. Panengi need nüüd siia, seda tähtpäeva märkima, kuigi leidub palju ka kunstiajaloolasi, kes väidavad, et Giotto surma-aasta on teadmata.


* Giotto di Bondone (1267-1337) oli koos Cimabuega esimesi Firenze koolkonna kunstnikke, itaalia renessansi teerajaja. Giotto freskosid on säilinud Padovas (Cappella degli Scrovegni), Assisis (Püha Franciscuse basiilikas) ja Firenzes (Santa Groce kabelites).

Sellel freskol toob ingel Joakimile unenäos teate, et tema naine Anna saab käima peale ja sünnitab tütre Maarja.

Aitäh, Albert, postkaartide eest.
¡Muchas gracias Albert!

Postkaardid (Itaalia, 2016?) minu kogust. /Postcards from my collection.

Veel Giottoga seoses selles blogis. 

6.1.17

Kolm kuningat

 Jan van Gossaert
"Kuningate kummardamine"

/U 1510-1515.
National Gallery, London./

 Ingleid sellelt maalilt:



* Jan van Gossaert (ka Mabuse, Jan Gossaert, Jan Mabuse; u 1478-1532) oli Madalmaade kunstnik. Siinset kolme kuninga maali peeti vahepeal Albrecht Düreri tööks, hiljem aga leiti, et siiski oli Gossaert oma maali autorimärgistanud -  tema nimi peitub kuningas Balthazari krooniäärisel.