Kolm kuningat

 Jan van Gossaert
"Kuningate kummardamine"
/U 1510-1515.
National Gallery, London./

 Ingleid sellelt maalilt:

* Jan van Gossaert (ka Mabuse, Jan Gossaert, Jan Mabuse; u 1478-1532) oli Madalmaade kunstnik. Siinset kolme kuninga maali peeti vahepeal Albrecht Düreri tööks, hiljem aga leiti, et siiski oli Gossaert oma maali autorimärgistanud -  tema nimi peitub kuningas Balthazari krooniäärisel.

"Inglite õnnistus"

 

Selle blogipostituse maalid:  

Hans Memling 

 (u 1430-1494, Madalmaade kunstnik).

A BLESSING OF ANGELS

John O’Donohue

May the Angels in their beauty bless you.
May they turn toward you streams of blessing.

May the Angel of Awakening stir your heart
To come alive to the eternal within you,
To all the invitations that quietly surround you.

May the Angel of Healing turn your wounds
Into sources of refreshment.

May the Angel of the Imagination enable you
To stand on the true thresholds,
At ease with your ambivalence
And drawn in new direction
Through the glow of your contradictions.

May the Angel of Compassion open your eyes
To the unseen suffering around you.

May the Angel of Wildness disturb the places
Where your life is domesticated and safe,
Take you to the territories of true otherness

Where all that is awkward in you
Can fall into its own rhythm.

May the Angel of Eros introduce you
To the beauty of your senses
To celebrate your inheritance
As a temple of the holy spirit.

May the Angel of Justice disturb you
To take the side of the poor and the wronged.

May the Angel of Encouragement confirm you
In worth and self-respect,
That you may live with the dignity
That presides in your soul.

May the Angel of Death arrive only
When your life is complete
And you have brought every given gift
To the threshold where its infinity can shine.

May all the Angels be your sheltering
And joyful guardians.

1000.

Hans Memling
"Ingel oliivipuu oksaga"
(1478-1480. Louvre. Pariis.)

* * *
 
Me maailma mõista võib südame silm, 

silm seda ei näe, mille peitnud on ilm. 

Sa ilmsi küll nähtavat maailma näed, 

kuid peidetut tajugu südame väed.

/Rudaki "Luulepudemed",

Eesti Raamat 1970, tlk Haljand Udam./

* * *

1000. postitus on just sobiv, et Sulekesse taas panna selle blogi kõige esimene inglipostkaart, üks mu hingelemmikutest. Esimest korda jõudis see Sulekesse 29. jaanuaril 2008 - päeval, mil see ilus blogiteekond algas. Aitäh teekaaslastele!

Olge kõik hoitud!

Postkaart (Prantsusmaa, 2002) minu kogust. / Postcard from my collection.

Päevinäinud postkaart

Minu inglipostkaartide kogusse jõudis hiljuti üks vana saksa postkaart, mis on trükitud arvatavasti 1926. a paiku Julius Bardi kirjastuses Berliinis ja kuulub Berliini riigimuuseumide peadirektorite tellimusel valminud postkaartide hulka. Postmark on ära rebitud, kuid kahjuks oli see kleebitud kaardil kujutatut tutvustava teksti peale, millest pole suurt midagi järele jäänud. Kellegi käsi on kaardi taha suurelt kirjutanud: Rubens.

Postcard (Germany, ca 1926) from my collection.

Kõikvõimas internet muutis otsimise lihtsaks. Tegemist on kuulsa flaami kunstniku Peter Paul Rubensi (1577-1640) teosega "Laps-Kristus koos laps Püha Johannesega ja kahe ingliga" (u 1615-1620), mis on hoiul Viini kunstiajaloo muuseumis.

Siin ka selle maali värviline variant internetist leituna:

"... ning sellistena näeb neid kunstnik"

Rembrandt
"Püha perekond inglitega"
(1645)

Vana romaani kuulsast maalikunstnikust Rembrandtist taas sirvides sattusin lõigule, kuidas kunstnik pühasid esiisasid ja ingleid maalis. See väärib siin äratoomist koos mõne maaliga, millel Rembrandt on ingleid kujutanud:

"Uued mõtted äratavad kaua suikunud kavatsusi; ta ette kerkivad kujud, mis nõuavad kehastamist. Nad on temalt juba ammu endale eluõigust nõudnud. Lõuend on muutunud jälle kuulekaks. Käsi järgib kindlalt unelmate käske. Kunstniku liigutusi juhivad kauged tundmatud jõud. Ta elab juba teises maailmas, kus läbi pilkase pimeduse tungib esile kiirgav valgus; valgus on juba olemas, kuid ta on veel maad ümbritsevate udude ja pimeduse kütkes; pimedus voogab ja käriseb; kuldsed kiired läbistavad hämarust ja pilkasusest kerkivad ootamatult esile pühad esiisad ja inglid, langetavad pea ja laskuvad põlvili. On kuulda, kuidas nende riided kahisevad, kuid siis seisavad nad juba kogu oma pikkuses taeva ja maa vahel, ning sellistena näeb neid kunstnik."

/Theun de Vries "Rembrandt" (1931; eesti k tlk H. Joasoon, Tallinn 1960)./

 Detail maalilt "Püha perekond inglitega"

Rembrandt
"Ingel peatab Aabrahami poja Iisaku ohvrikstoomise" 

(1634-1635)

Rembrandt
"Jaakob maadlemas ingliga"
(1659)

 Rembrandt
"Aabraham ja inglid"
(1630)

Vaata ka: Bileami eesli lugu.

Sünnipäevajuttu

Hans Memling (u 1430-1494)
"Neitsi ja Laps"

Burgose katedraal, Hispaania.

Sulekesel on täna sünnipäev. Kuus aastat olen seda blogi pidanud, seitsmes aasta algab täna ja ma ei tea, milliseks see kujuneb. Inglid võib-olla teavad. Aga võib-olla ei tea üldse keegi ja nii ongi hea. Tuleb, mis tuleb.

Palju kauneid pilte, mis siin blogis on, olen saanud oma sõpradelt. Tänane ilus Maarja-postkaart on Albertilt Katalooniast. Tänu temale on mu inglipostkaartide kogu viimasel ajal tublisti täienenud, ka huvitavaid fotosid on Albert oma teekondadelt mulle blogi jaoks saatnud. Jõulude ajal soovis ta Sulekesele pikka iga. Aitäh, kauge sõber! Muchas gracias!

Aga samamoodi on mu kogusse inglipostkaarte ja Sulekesele fotosid saatnud Erika, Liivi, Tiia, Marja, Jüri, Andres, Larissa, Ene, Inna, Ingrid ja teisedki , kes ise küll blogijad ei ole, aga siin aeg-ajalt lugemas käivad. Aitäh, head inimesed!

Mul on olnud rõõmu lugejatest lähedalt ja kaugelt. Tervitan Sulekese sõpru Hispaaniast ja Itaaliast, Tšiilist ja Brasiiliast, Venemaalt ja Lätist, Soomest ja Rootsist, aga ka kõikidest teistest põnevatest maadest, mida kokku on tublisti üle 100 ja mille lipukesed blogilehe allosas külastustest märku annavad. Ja muidugi kõiki Sulekese lugejaid Eestis.

Olgu teil kõikidel elus õnne ja õnnistust, rõõmu ja tervist, helgeid hommikuid, päikeselisi päevi ja õnnelikke õhtuid!

Aitäh!

Mis aga selle postituse avapilti, Madalmaade kunstniku Memlingi maaliga postkaarti veel puutub, siis väärib meenutamist et ka "Sulekese" kõige esimene inglipilt 29. jaan 2008 just  Memlingilt oli - "Ingel oliivipuu oksaga". Nii et see on omamoodi ilus juhus, kaunis seos ja võluv järgnevus.

Postkaardid (Hispaania 2013, Prantsusmaa 2002) minu kogust. / Postcards from my collection.

"Maarja, taevane kuninganna"

Seda Wikipediast leitud maali võibki vaatama jääda, sest ilmed ja seosed, mis siit näha on, on nii paljuütlevad ja mitmekesised, et tekitavad mõtteid ja küsimusi. Sama palju mõtteid tekitab salapära maali loonud tundmatu kunstniku ümber. Teda kutsutakse "Püha Lucia legendi autoriks" 1480. a Brugges loodud altarimaali järgi. Samale kunstnikule arvatakse kuuluvat veel umbes 35 maali, kuid tema nime pole teada (sündinud u 1435. a; aktiivsed loomeaastad u 1480-1505). Üsna ilmselt on tema loomingut mõjutanud Rogier van der Weyden ja Hans Memling.

"Maarja, taevane kuninganna" on loodud u 1485-1500  ja selle asukoht on Washington, D.C., National Gallery of Art.

On imepärane, kui kaunitena noil väga ammustel aastatel osati Maarjat ja ingleid kujutada, kui suurepärane on värvide mäng, kui võluv-pühalik kogu kompositsioon.

Kui ema väsib, hoiab meid ingel

Henri Decaisne
"Kaitseingel" (1836)

Kui ema väsib, hoiab meid ingel.

Henri Decaisne (ka De Caisne, 1799 - 1852) oli Belgia kunstnik, sündinud Brüsselis, surnud Pariisis. Tema loodud on rohkesti portreid ja ajalooteemalisi maale. Siinset kaitseinglit peetakse üheks tema kaunimaks tööks. Ma ei teagi täpselt, kas see maal asub Louvre'is või Antverpeni kuninglikus kaunite kunstide muuseumis. 

Pilt internetist.

Gerard Davidi inglid

Gerard David (1460 – 1523) oli varajane Madalmaade kunstnik ja käsikirjade illustreerija, kelle looming vahepeal isegi unustusehõlma kippus vajuma, kuid keda nüüd kõrvutatakse tema aja kuulsamate kunstnikega. Eelmises postituses oli tema "Kuningate kummardamine", siin on aga valik töödest, millel ka ingleid kujutatud.

"Neitsi ja laps nelja ingliga"
1505, New Yorgi Metropolitan Museum.

Ingleid maalilt "Neitsi ja laps nelja ingliga".

"Püha Miikael"
Viini kunstimuuseum.

"Maarja ja laps kahe musitseeriva ingliga"

Sedano perekonna kolmikmaal,
keskosa.
1490 - 1495, Louvre, Pariis.

"Kuulutus"
1506, New Yorgi Metropolitan Museum.

 

"Neitsi neitside hulgas"
1509, Roueni kaunite kunstide muuseum.

Viimase pildi puhul on põnev, et sellele on kunstnik vasakpoolsesse ülanurka maalinud ka iseenda.

Üks küsimus on mul selle, aga ka rohkete teiste kunstnike inglipiltide vaatamisel veel tekkinud, aga ma arvan, et ei saa sellele kunagi vastust. Miks mõnel puhul maaliti ingleid värviliste tiibadega, teistel kordadel aga valgetega? Miks mõni kunstnik  maalis ainult värviliste, teine aga valgete tiibadega ingleid, kolmandad hoopiski nii ühtesid kui teisi, arvatavasti sõltudes meeleolust ja kujutluspildist, aga võib-olla ka ikkagi veel millestki muust... Millest siis?

Kuninglik katsik

Lorenzo Monaco
1422, Itaalia,
Uffizi, Firenze

 

  Gerard David
1512, Holland,
Müncheni muuseum

 

 Jan Gossaert
(flaami kunstnik Jan Mabuse)
1508, Antverpeni Rahvusmuuseum

 

Hieronymos Bosch
1516, Holland

 

 Abraham Bloemaert
1623, Holland

 Morris&Co vaibatööstuse kootud vaip
Edward Burne-Jonesi kavandi alusel.
Kavand 1888, vaip 1894,
Manchester, Inglismaa

Kolmekuningapäev.
Paljude maade traditsioonis jõulukinkide üleandmise päev. Teistel jällegi jõulude lõpupäev, jõulu- või nääritaadi lahkumise aeg, jõulukuuskede toast väljaviimise aeg.

Millegipärast ei peeta kohati sobivaks pärast 6. jaanuari enam head uut aastat soovida, justkui oleks aasta korraga vanaks saanud. Aga ju suubuvad pidumõtted niimoodi taas argipäeva, valguse- ja rõõmuihalus annab aset tavategevustele.

Rikkalikult on kunstiteoseid kuninglikest katsikulistest - kolmest kuningast, targast või maagist, kes tulid Jeesus-last tervitama, sest täht oli neile kuulutanud tema sündi. Tavaliselt kujutavad need maalid, joonistused, gravüürid jms lisaks Maarjale, Jeesus-lapsele, Joosepile ja kolmele kuningale veel karjuseid või õnnelikke taluinimesi ning n-ö kohustuslikke loomi. Harvemini on piltidel ingleid, kuigi nende kohalolek on aimatav ja tajutav.

Siia valisin vaid mõned sellest rikkalikust kunstivaramust. Mõned pildid, kus vastavalt selle blogi traditsioonidele on ka inglid näha.

Vaata ka postitust "Kolmekuningapäev"

Edward Burne-Jonesist olen siin blogis varem kirjutanud (kasuta otsingut). Ülejäänud kunstnikest, kelle pildid siin näha on, tuleb juttu edaspidi.

Narridelaev - Stultifera navis

Hieronymos Bosch (1450 - 1516)
"Narridelaev" (1490 - 1500),
Louvre

  
"Renessansiaja kujutlusmaastikule ilmus uus objekt, mis hõivas seal õige pea väljapaistva paiga: see oli narridelaev, kummaline joobnud paat, mis loovis Reinil ja selle vaiksetel lisajõgedel ning Flandria kanalitel.

Narrenschiff´i näol on meil mõistagi tegemist kirjandusliku kujundiga, mis väga tõenäoliselt laenati vanast argonautide lugulaulust... /- - -/ Narrenschiff´id, need hullumeelset lasti ühest linnast teise vedavad laevad, olid päriselt olemas... /- - -/ Euroopa linnad pidid küllaltki sageli nägema randumas sääraseid narridelaevu. /- - -/ On võimalik, et kogu varajase renessansiaja kujutlusilma painanud narridelaevad olidki just palverännulaevad - suurt sümboolset tähendust kandvad laevad, millega hullumeelsed sõitsid oma mõistuse otsingul."

"Vesi viib hullud ära, aga mitte ainult: veel on ka puhastav toime. Lisaks satub inimene laevasõidul oma heitliku saatuse meelevalda, nõnda et igaühe käekäik sõltub ainult sellest, mis on just temale ette määratud, põhimõtteliselt võib ju iga teeleminek jääda viimaseks. Hull lahkub meeletus lootsikus teise ilma ja teisest ilmast ta ka tuleb, kui uuesti randa jõuab. Tema laevasõit tähendab ühtaegu ranget eraldatust ja absoluutset Reisi... /- - -/ Ta on Reisija par excellence, see tähendab, reisimise vang. Ja keegi ei tunne maad, mille randa ta kunagi jõuab, just nagu ei ole teada seegi, milliselt maalt ta tuleb, kui jala taas kaldale tõstab. Ainult see viljatu ala kahe maa vahel, millest kumbki ei saa temale kuuluda, on hullu kodumaa; seal, ainult seal on tal oma tõde."

"... alates XV sajandist on narruse pale painanud Õhtumaa inimese kujutelma."

Michel Foucault "Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", Ilmamaa 2003

"Kuna aga vagade elu ei ole midagi muud kui järelemõtlemine tulevase elu üle, mille vari ta vaid on, siis juhtub, et mõnikord tulevasest tasust ka mingit eelmaiku või vaimustuspuhangut tuntakse. /- - -/ See on aga osa Narrusest, mis ühest elust teise üleminemisega mitte ära ei kao, vaid täiuslikuks muutub."

Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus", Eesti raamat 1967.

"Juba vanad targad on ütelnud, iga inimese sees olevat oma jagu narrust, ma arvasin oma uurimiste järel juurde lisada tohtivat: igal narrusel on oma inimene."

Eduard Bornhöhe "Kuulsuse narrid " - Narride narr"

Pieter Brueghel vanem "De Dulle Griet"
(Hull Griet) 1563, Antverpen

Josse Bade (Jodocus Badius) (1462 - 1535)
"Navicula stulterum mulierum" 1498
(illustratsioon satiirile narride naiste laevast)

"Mässavate inglite pattulangemine"

Pieter Bruegel vanem (1525 - 1569) "Mässavate inglite pattulangemine" ("The Fall of the Rebel Angels") 1562, Kuninglik Kunsti ja Ajaloo Muuseum, Brüssel.

Ja kes on kõige väärikam ja vapram sellel pildil? Muidugi taevaste vägede juht.

Pieter Bruegel vanem (u. 1525 - 1569) oli 16. sajandi Madalmaade olulisim kunstnik, Brueghelite dünastia esiisa (Pieter Bruegel vanem kaotas oma nimest h-tähe, mille ta pojad ennistasid). Lemmikmotiivistiku järgi kutsutakse teda kunstiajaloos talupoegade Bruegeliks. Kunstihariduse omandas ta Flandrias Antverpenis, alates 1560. aastatest tegutses Brüsselis. Bruegel maalis stseene talupoegade elust, ka religioosseid, mütoloogilisi ja allegoorilisi stseene jm. Tema maalidel võis olla kujutatud sadakond inimest. Eriti tuntud on tema vanasõnade ja rahvakommete ainetel maalitud pildid. Bruegelit on nimetatud ka looduse portreteerijaks – tema aastaaegade seeria 5 säilinud pilti annavad imeliselt edasi looduse seisundit ja antud perioodil tehtavaid maatöid.

Talupoeglikuna, rahvaliikumise juhina mõjub sel pildil ka peaingel Miikael.

Siinkohal on sobiv viidata ka ühele väga mõnusale raamatule: Anatole France "Inglite mäss" sisaldab huvitavat inglite olemuse kohta – hierarhia jm kirikuajalooline läbi iroonia. Päris hea kirjeldus, kuidas inglite mäss Miikaeli juhtimisel "tegelikult" toimus ja kuidas inglid üldse inimkonna ajaloos osalema on hakanud.
Muidugi ei tule seda kõike tõsiselt võtta, nagu juba kirjanik ise on ütelnud, aga infot saab, kui mõtelda.

Memling "Ingel oliivipuu oksaga"

Ajast aega on inglid kunstis rohket kujutamist leidnud. Pühapiltidel, fantaasiamaalidel, skulptuuridena... Mõju, mida need pildid maailmale on avaldanud, on tohutu.
Siin siis Madalmaade kunstniku Hans Memlingi "Ingel oliivipuu oksaga".

Louvre`is käies otsisin seda pilti kaua. Olin selle postkaardil sõbralt kingiks saanud, nüüd tahtsin originaali näha. Ei kujutlenud, et see tegelikkuses nii väike on, vaid raamatukaanekese suurune. Lõpuks leidsin ta vitriinist, klaasi alt, ühe saali sissepääsu kõrvalt. See oli ilus kohtumine.