„Nähtamatud Inglid“

 Grupp Eesti muusikuid eesotsas Mikk Targo ja Riho Sibulaga kinkisid tervishoiutöötajatele tänutäheks nende panuse eest laulu „Nähtamatud Inglid“:

https://youtu.be/d7-1MpSnlBQ

YouTube'is on ka laulu sõnad. Siia panen ainult refrääni:

„muutuv maailm
andestab kõik ajad
uued tuuled tunded tõed ja teed
nähtamatu ingli puudutus
ja tema hääle kaja
ootel ohud
hoiab eemale“

Tänases pressiteates ütleb Mikk Targo, et laulu idee tekkis mõned kuud tagasi, kuid sai hoogu hetkest, kui muusikud kuulsid PAI algatusest. „Vabakutseliste loojatena ei ole meist suuri annetajaid, meie panus piirdub muusika kirjutamise ja selle esitamisega. Mul on väga hea meel, et kõik, keda me selles projektis osaleda palusime, olid lahkelt nõus,“

Muusika kirjutas Mikk Targo, sõnad Jüri Leesment ja laulu esitas Riho Sibul. Trummid - Tanel Rubel, bass - Mihkel Mälgand, akustiline kitarr - Paul Neitsov, kitarri fillid -  Tõnu Hallik & Laur Joamets, klahvpillid ja arranžeering - Mikk Targo, mix - Kristo Kotkas & Mikk Targo ning video - Andrus Kasesalu.

Postituses on kasutatud pressiteadet.

„Viiuldav eremiit“ ja „Vox Angelorum“

Arnold Böcklin (1827–1901)

„Erak“ (1884)

Vana Rahvusgalerii, Berliin.

3. detsembrist 2017 kuni 6. jaanuarini 2018 toimub Corelli Musicu jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ 2017. Selle avakontserdil 3. detsembril esitatakse Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus inglitele pühendatud kontsert „Vox Angelorum“.

Pressiteatest:
„Orelihelidele lisavad ebamaisust kõige ingellikum pill viiul ja taevalikum inimhääl sopran. Just läbi nende  on heliloojad kõige sagedamini üritanud väljendada inglite häält (...) Sulnite helide kõrval sisaldab kava ka ebatavalisi inglikuvandeid, nagu näiteks Astor Piazzolla  tangosugemetega „Ingli Milongat“, prantslase Julien Bret’ võluvalt elegantset „Inglite valssi“ ja ornitoloogist helilooja Olivier Messiaeni oopust, kus ingleid kujutatakse linnusarnaste sädistavate sulelistena.
Kaunist kokkupuutepunkti maalikunsti ja muusika vahel kujutab endast saksa helilooja Max Regeri helipoeem „Viiuldav eremiit“. Teose alusena on helilooja kasutanud kuulsa šveitsi sümbolisti Arnold Böcklini maali, mis kujutab üksildast viiuldajat, kelle mängu kuulavad salaja võlutult inglilapsukesed. Regeri hilisromantiline oopus on sümbolistliku maali tabav muusikaline illustratsioon ja kunstidevahelise sünteesi suurepärane näide.“
Maali repro oli lisatud pressiteatele.

Max Regeri „Viiuldavat eremiiti“ saab kuulata siit: https://youtu.be/h_fHfWc8wSk

"Võta endaga ainult mu armastus"

https://youtu.be/5ikmDXOtIx8

TOKIO - ORA  

Вновь одиночество глупое гордое.

Твоё пророчество застряло в горле моём.

Я его выдохну, может всё к лучшему.

Много красивых тел, мало красивых душ.

Мне не хватает нас, сердце своё слушаю.

Что то меняется, мир разбивается

На две половины.

На трюки, маски и спины, на перебитых и жалких людей.

И я понимаю, что мы - не люди, мы - ангелы.

Нас с тобой превратили в людей.

И ничего не зависит от нас.

Мы живем с тобой не в первый раз.

Мы где то там далеко, выше звёзд.

Пока я летел, сюда, я слышал твой голос:

Возьми с собой только мою любовь.

Возьми с собой только мою любовь.

И как бы не было больно, просто спокойно молись за нас.

Возьми с собой, только мою любовь.

Мне интересно так, где же мы встретимся.

Холод вокруг и мрак, мы с тобой светимся.

Так неожиданно, тихо невидимо.

Лёгким касанием, плавными линиями.

Может глазами, может быть крыльями.

Я подхвачу тебя, чтоб не разбились мы на две половины.

На трюки, маски и спины, на перебитых и жалких людей.

Я понимаю, что мы - не люди, мы - ангелы.

Нас с тобой превратили в людей.

И ничего не зависит от нас.

Мы живем с тобой не в первый раз.

Мы где-то там, далеко, выше звёзд.

Пока я летел сюда, я слышал твой голос:

Возьми с собой только мою любовь.

Возьми с собой только мою любовь.

И как бы не было больно, просто молись за нас.

Возьми с собой только мою любовь.

И как бы не было больно, просто спокойно молись за нас.(4х)

Возьми с собой только мою любовь.(4х)

И как бы не было больно, просто спокойно молись за нас.

И как бы не было больно, просто спокойно молись за нас.

Возьми с собой только мою любовь.

Возьми с собой только мою любовь.

English translation: http://lyricstranslate.com/en/ora-ora.html

1100.

Eesti Kontserdi inglid

Tähe-diamandid,
hõbeäärne kuu,
sinimustjas taevas
ilus... ääretu.

/Juhan Liiv/

See on muusikalembeste inglitega jõulukaart, millega Eesti Kontsert saatis parimaid jõulu- ja uusaastasoove enne oma 75. sünnipäeva. Kunstniku nime ma kahjuks ei tea.

4. veebruaril 2016 oli Eesti Kontserdi 75. sünnipäev. Nimelt loodi 4. veebruaril 1941 ENSV Riiklik Filharmoonia. 30. septembril 1989 asendati see riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert, mis alates 1. veebruarist 2014 tegutseb sihtasutusena Eesti Kontsert.

Postkaart (Eesti, 2015/2016) minu kogust. / Postcard from my collection.

Meie ikka veel rändame koos...

Suleke saab täna 8aastaseks.

Postkaart (Soome, 2015) minu kogust. / Postcard from my collection.

VÄIKE EESEL
'O Ciucciariello

Nino Oliviero - Roberto Murolo

Lookleval maanteel rändame tihti.
Aega on küll, sest ees pole sihti.
Kerge kaarik laialt veereb,
vaevu-vaevu tolmab liiv...
Liigutab kõrvu mu väike eesel –
sõpradeks oleme saanud siin,
koos kui me teed mööda päeval, öösel
lähme sinna, kus kujutlus viib...

REFR.: Nüüd astu, astu, astu, väike eesel,
ja kuula kuidas
ma laulan sull'!
Teist sellist kaaslast pikil rännuteedel
ei ole iial
veel olnud mul.
All tähistaeva truult mu kõrval sa magad,
nii rõõmupäevi kui ka muret jagad.
Nüüd astu, astu, astu, väike eesel,
ja kõigil teedel
jää sõbraks mull'!

Siin on me kodu päikses ja sajus,
kasteses koidus, äikses ja rajus.
Siin su kabjaplagin saadab
kõiki laule, mida loon.
Kaovad nii nädalad, kuud ja aastad –
lahkumist kohtame igalpool.
Kuid minu eeslike kallis, vaata,
meie ikka veel rändame koos...

REFR.:

/Eestikeelsed sõnad: Heldur Karmo, 1958.
Tuntumad esitajad: Roberto Murolo, Aldo Conti, Kalmer Tennosaar./

Nii laulis seda laulu Roberto Murolo 1951. a:

Muusika

MUUSIKA
Juhan Liiv

Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.
On tema vägevas laotuses,
täheringide kauguses,
on tema päikese sära sees,
lillekeses, metsakohinas,
emakõne südamemuusikas
või silmavees –
kuskil peab surematus olema,
kuskil alguskokkukõla leitama:
kust oleks muidu inimese rinda
saanud ta –
muusika?
(1926)

MUSIC
By Juhan Liiv

It must be somewhere, the original harmony,
somewhere in great nature, hidden.
Is it in the furious infinite,
in distant stars’ orbits,
is it in the sun’s scorn,
in a tiny flower, in treegossip,
in heartmusic’s mothersong
or in tears?
It must be somewhere, immortality,
somewhere the original harmony must be found:
how else could it infuse
the human soul,
that music?
(1926)
/Translated from the Estonian by H.L. Hix & Jüri Talvet.
Source: Poetry (June 2011)./

MÚSICA
Juhan Liiv

En algún lugar del mundo escondida,
la armonía primera existe.
Está en la furia del infinito,
en las órbitas lejanas,
en la soberbia del sol,
en las flores, en los bosques,
en la canción de cuna
o en el sollozo.
En algún lugar se ha de encontrar
la inmortalidad, la armonía primera.
¿Cómo si no se colma
nuestra alma
con su música?
(1926)
/Juhan Liiv, "La nieve cae, mi voz canta". Ed. Jüri Talvet. Madrid, 2014. 
Traducción por Ángela Artero Navarro y Albert Lázaro-Tinaut./ 

Tekst postkaardilt: "Kõlas inglite laul läbi avaruse..."
Postkaart (Soome, 1996) minu kogust. / Postcard (Finland, 1996) from my collection.

The 26th Estonian Song Celebration (XXVI laulupidu), 2014.

"Music" - "Muusika", Pärt Uusberg/Juhan Liiv.

Inglikesed jõulumuusika teenistuses

Need kaks inglikest on usinasti reklaaminud Corelli Musicu jõulumuusika festivali "Kirikupühad Maarjamaal" (30. nov 2014 - 7. jaan 2015).

Viimased kontserdid on veel jäänud. Täna kõlab Jõhvi Mihkli kirikus kava "Jõulud õigeusu vaimulikus muusikas" (vokaalansambel "Orthodox Singers", dirigent Valeri Petrov). Kavas on erinevate maade ilmalikud ja kiriklikud õigeusu laulud. Programm hõlmab Corelli Musicu väitel nii varaseid kui ka kaasaegseid vaimulikke laule ja pakub kuulajale suurepärase ülevaate pühade kiriklikust ja ilmalikust olemusest.

Kontserdiga Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikus Toomkirikus 7. jaan 2015 aga alustab Corelli Music piduaasta "Maarjamaa 800" tähistamist.

Siin üks näide "Orthodox Singersi" esituses Valeri Petrovi juhatusel (ma küll ei tea, kas ka see laul kontserdil kõlab) - "Rõõmuküllane valgus" ("Joyful Light"), mis on pärit Valamo kloostrist:

"Kui elu raskus kohutab..."

Jeanette Drake
"Inglitrompetid"

PALVE
Mihhail Lermontov

Kui elu raskus kohutab,
üks palve lapseeast
mind mure tunnil lohutab,
ma seda kordan peast.

Ta sõnad hardad, palavad
just nagu uue jõu
mu kurba rinda valavad,
nii kergeks muutub põu.

Ja kaob kõik kahtlus kaugele,
ei mingit muret tea,
ja pisar veereb laugele
ja on nii hea, nii hea...
/"Luuletusi", Tallinn 1964, tlk August Sang./

* * *

МОЛИТВА
Михаил Лермонтов

В минуту жизни трудную,
Теснится ль в сердце грусть,
Одну молитву чудную
Твержу я наизусть.

Есть сила благодатная
В созвучье слов живых,
И дышит непонятная,
Святая прелесть в них.

С души как бремя скатится,
Сомненье далеко —
И верится, и плачется,
И так легко, легко…
/1839/

Romanss "Palve" (muusika: Mihhail Glinka (1855), sõnad: Mihhail Lermontov, esitavad Mihhailovid). Videos on kasutatud Mihhail Lermontovi autoportreed ja maastikujoonistusi, video lõpus on Mihhail Glinka portree.

* Mihhail Lermontov (1814-1841) - vene kirjanduse klassik, luuletaja ja prosaist.
* Mihhail Glinka (1804-1857) oli vene helilooja, Lermontovi kaasaegne. Tuntuimad teosed on ooperid "Ivan Sussanin" ja "Ruslan ja Ljudmila", hispaaniateemalised uvertüürid "Aragoni hota" ja "Öö Madridis" jt.
* Jeanette Drake on ameerika kunstnik, elukoht Miami, Florida.

Unustuse jõel

Jaak Joala
26. juuni 1950 - 25. september 2014


Vaata ka: Lavendel

Neitsi Maarja sünnipäev

Jacopo Zucchi

"Madonna lapse, Ristija Johannese ja ingliga"

Eesti Kunstimuuseum, Tallinn.

"8. september on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, rahvasuus tuntakse seda päeva rohkem ussimaarjapäevana. /- - -/

Pärimuse järgi sündis Maarja Naatsareti linnas vaga abielupaari Joakimi ning Anna ainsa lapsena nende vanas põlves. Kord olla Joakim ühel suurel pühal läinud templisse ohverdama. Seal hakanud ülempreester ja rahvas teda noomima, pidades teda patuseks ja väärituksJumalale ohvrit tooma. Põhjuseks see, et Jumal polnud Joakimit lastega õnnistanud. Joakim kurvastas väga, läks tagasi loomade juurde ning palus Jumalalt halastust.

Anna, kuulnud templis sündinust, kurvastas samuti väga ja palvetas Jumala poole. Äkitselt ilmus talle ingel, tuues kaasa kuulutuse tütre sünnist, kes Jumala armust õnnistatuna ilmale tuleb ja kellele tuleb nimeks panna Maarja.

Samal tunnil ilmus ingel ka Joakimile. Anna sünnitas tütre ning vanemad viisid ta juba kolmeaastasena templisse ja lasksid ta seal Jumalale pühitseda. Sest ajast jäigi Maarja templi juurde elama, kus talle Jumala seadusi ja käsitööd õpetati."
(Teksti allikas: Eesti Kirik, 8. sept 2006.)

* Jacopo Zucchi (u 1541-1596) oli Firenzes ja Roomas tegutsenud itaalia kunstnik, Giorgio Vasari õpilane.

Postkaart (Eesti, 1998) minu kogust. / Postcard from my collection.

Charles Aznavour - Avé Maria:


Vaata ka: Ussimaarjapäev.

"Kui lapsena lustilla luhal..."

Kui lapsena lustilla luhal

mina mängisin kaskede all.

Siis oli mu süda nii puhas

kui allikavete kristall.

Maailm aina säras mu silmis

kõik uhke ja õnnelik näis.

Ma ei teadnud, et õelust maailmas

on kaunimad hingedki täis.

Kui mesilind jalast mind nõelas,

see oli mu ainukene oht.

Siis emake osavalt põetas

ja terveks sai haavatud koht.

Nüüd lapsepõlv läinud on mööda,

mina vanaks ja väsinuks saand,

ei emak’se oskus see suuda

neist haavadest päästa küll mind.

/Eesti rahvalik laul/

Postkaart (Läti, u 2012) minu kogust / Postcard from my collection.

Laul (kassetilt "Lõõtspillipoisid"):
http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/ansambel/salvestused/kassett/kuilapsena.mp3

Valss

Neile, kes aeg-ajalt suvepalavusest siia eksivad, kaunis Frédéric Chopini valss poola multifilmikunstnike ilusa sinise püüdlusega omalt poolt midagi lisada klassikalise muusika aardele:



Ühtlasi on see valss tänuks ja tervituseks aknaalusele jaaniroosipõõsale, mis kuumal ajal teist ringi õitsema hakkas.

Nino Chakvetadze lapsepõlveinglid

 

Esmakordselt on Sulekeses oma inglipiltidega Georgia /Gruusia/ kunstnik.

Nino Chakvetadze sündis 1971. a Tbilisis. Tema südamlike ja heldimust tekitavate maalide kõige tähtsamad tegelased on lapsed, keda ta väga tihti ka inglitena kujutab.  

Siinne väike valik Nino Chakvetadze ingellikust loomingust on kokku otsitud erinevatelt internetilehekülgedelt, kunstniku kodulehe internetiaadressi ma praegu ei tea.

Hällilaul Nino Chakvetadze piltidega (Tamriko Chokhonelidze ja Jansug Kakhidze esituses):



Ja veel mõned inglikesed oma teekondadel läbi aja ja ajatuse:

Iga hommik on uue lootuse koit

Tekst postkaardilt: Iga hommik on uue lootuse koit.
Postkaart (Soome) on leid internetist.

Täna kell 18.57 algab kevad!

KEVAD
Henrik Visnapuu

Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades,
paneb aralt maale ühe talla,
teine tald jääb õhku kumisema.
Ning siis läheb rõõmsalt vilistades,
ikka õhus üks ja teine maas,
järgi vilistab ja õitseb aas,
hakkab kõikjal särama ja sumisema.

Tule, pääsu, teeme endal pesa
räästa varju, roogu, ristinuppudesse.
Lõoken, kui lõhnab karikakrais kesa,
minu laul saab üle sillerdama.
Minu laul on arm, see kullerkuppudesse
paneb mett ja kulda, lükib õide puud,
avab lindude ja laante, vete suud.
Tule, päev ju hakkab pillerdama.
/"Väike luuleraamat". Eesti Raamat, Tallinn 1966/

Ja lisaks üks kaunis laul:
Liisi Koikson ja Söörömöö "Üle vee"
/Eesti Laul 2013/

Virmalised

Vangelis - "Racheli laul"

Veidi virmalistest:

Virmalised on inglite salakiri.

Virmalised on Lapimaa valgus.

Virmalised on valaskala tants Põhjameres.

Pärimus Tarvaste kihelkonnast, Eesti (folklore.ee):
"Virmalise olevat suur valgus, mis paistvat suurte mägede vahelt ülesse. Need mäed olevat väga kaugel põhja pool, kuhu veel inimesi saanu ei ole. Sääl elavat peninukimehed. Need olevat muidu inimese moodu, aga koera pää olevat otsan. Kui inimese kätte saavast, sõs söövat ütekorraga ära. Millest just see suur valgus tulevat, ei olevat peris kindlasti täädä. Virmalisi om katte sorti. Ühed om kõllatse ja tõise om valge. Kõllatse tähendave sadu ja valge kuiva või külma ilma."

Tšuktšide õpetusest (folklore.ee):
"Austage virmalisi, sest seal üleval on paljude surnute hinged. Need on ootamatult või vägivaldse surma tõttu lahkunute hinged, kes ei ole saanud rahu. Valged triibud ja täpid on katku või muusse nakkushaigusse surnute hinged, punased triibud ja täpid on noaga tapetute hinged, tumedad täpid ja laigud on psüühilise haiguse tagajärjel siitilmast lahkunute hinged. Erineval viisil tapetutel on oma värv  ning kuna need hinged ei saa rahu, virvendab valgus kogu aeg."

Vaata ka: Aurora Borealis, the Northern Lights, in Mythology and Folklore

"Halloo, Kosmos!"

"HALLOO, KOSMOS!" 

(Tuntud ka kui "Kosmos - Maa")

Halloo, Kosmos!

Halloo, Maa!

Kas sina oled telefoni juures?

Mina.

Tulid töölt.

Nagu näed.

Aga nüüd, koju jään.

Köögis sind pliidi peal ootab toit.

Hiljaks jäid, juba söödud on kõik.

Kuis on ilm? Ilm on soe.

Mida teed? Tunde loen.

Õige pea tulen ma. oota mind.

Ootan sind, ootan sind, ootan sind.

Nii kallis sa. Kas tõsi see?

Sa seda tead. Oo ütle veel!

Seks aeg on napp. Mul aega küll.

Su ümber maa... Ja kosmos sul.

Kui me koos, jälle koos.

Emban sind, lilli toon.

Õige pea tulen ma, oota mind.

Ootan sind, ootan sind, ootan sind.

Nii kallis sa. Kas tõsi see?

Sa seda tead. Oo ütle veel!

Seks aeg on napp. Mul aega küll.

Su ümber maa... Ja kosmos sul.

Kui me koos, jälle koos.

Emban sind, lilli toon.

Õige pea tulen ma, oota mind.

Ootan sind, ootan sind, ootan sind.

Aga nüüd, mu kallis, on vist aeg lõpetada.

Näib nii.

Hüvasti, Maa!

Nägemiseni, Kosmos...

Muusika: Alex Rasmussen.
Sõnad: Heldur Karmo.

1966 - Kalju Terasmaa ja Anu Anton:



2013 - Riho Sibul ja Mari Pokinen:

Endale rõõmuks

Kui kord internetist midagi hoopis muud otsisin, sattus ette see värvikas "Jõuluingel". Tookord oli mul kiire ja pildi autor jäi üles tähendamata ning ma pole ka enam hiljem suutnud seda leida.

EDIT:  Palusin, et kui keegi teab selle ilusa, särava ja särtsaka inglipildi loojat, siis võiks ta tema nime kommentaaridesse kirja panna.  Möödus pool aastat. Vastuseks saingi teada, et autor on Nataliya Kuriy, Ukraina kunstnik. Aitäh, hea kommenteerija.

Meie kandi pikkadesse pimedatesse õhtutesse, mil hing nukrutsema kipub, toovad värvid rõõmu, ka selle jõuluingli omad.

* * *
Ja inglile üks ilus laul ka -
"Kuldne linn" - "Город Золотой"
laulab Akvaarium - Аквариум:

Lavendel

Cicely Mary Barker
"Lavendlihaldjas"

Postkaart (Soome, 2013) minu kogust. / Postcard from my collection.

Palju aastaid ülipopulaarne olnud kaunis armastuslaul "Lavendel" / "Лаванда", esitavad Sofia Rotaru ja Jaak Joala, u 1979. a:



Muusika V. Matetski / муз. В. Матецький.
Sõnad M. Šabrov / М. Шабров.

В нашей жизни все бывает.
И под солнцем лед не тает,
И теплом зима встречает,
Дождь идет в декабре.
Любим или нет, не знаем.
Мы порой в любовь играем,
А когда ее теряем
Не судьба, говорим.

Лаванда, горная лаванда,
Наших встреч с тобой синие цветы.
Лаванда, горная лаванда,
Сколько лет прошло, но помним я и ты.

Лето нам тепло дарило,
Чайка над волной парила.
Только нам луна светила,
Нам двоим на земле.
Но куда ушло все это.
Не было и нет ответа.
И теперь как две планеты
Мы с тобой далеки.

Лаванда, горная лаванда,
Наших встреч с тобой синие цветы.
Лаванда, горная лаванда,
Сколько лет прошло, но помним я и ты. 

"Tuleingel"

Eestikeelse väljaande kaas
 (1999)

1908. a kirjutas vene kirjanik ja luuletaja Valeri Brjussov (1873-1924) ajaloolise romaani "Tuleingel" ("Огненный ангел", eesti k 1999).

25. septembril 1998 esietendus Rahvusooperis "Estonia" selle romaani ainetel loodud ballett, mille muusika pärines vene helilooja ja pianist Aleksandr Skrjabini (1872-1915) teostest ja 16. sajandi Itaalia ballaadidest. Koreograaf ja libreto autor oli Mai Murdmaa. Tantsisid Kaie Kõrb - Renata, aadlineiu, kes viibib rännuteel, Viesturs Jansons - Ruprecht, aadlik, kes juhuslikult satub tema teele, ühtlasi minajutustaja, jt. Mäletan seda põnevat etendust hästi ka nüüd, hulk aastaid hiljem.

Ruprecht kuuleb naise oigeid ja karjeid ning läheb vaatama, mis on juhtunud. Renata jutustab talle, et lapsena hakkas teda külastama üks ingel, kes nimetas ennast Madielliks. See ingel sai tema parimaks sõbraks. Kui Renata jõudis neiuikka, tahtis ta ingliga kui mehega armastust jagada. Ingel aga vihastas ja lendas tulekerana ära. Sellest ajast otsis Renata kõikjalt oma Tuleinglit...

Balleti "Tuleingel" kavabrošüüri kaas
(1998).

"После того ангел много дней не являлся вовсе, и Рената пришла в крайнее уныние, потому что любила Мадиэля больше всех людей, больше всех бесплотных существ и самого Господа Бога. Дни и ночи проводила она в слезах, всех окружающих изумляя своим неутешным отчаяньем, лежала долгими часами как мёртвая, билась головой о стены и даже искала добровольной смерти, думая хотя на единый миг в другой жизни увидеть своего возлюбленного. Неотступно обращала она к Мадиэлю мольбы, заклиная его вернуться к ней, обещая торжественно во всём подчиняться его благим решениям, только бы снова ощущать его близость. Наконец, когда силы уже покидали Ренату, показался ей Мадиэль в сновидении и сказал: “Так как ты хочешь быть со мною в телесном союзе, то я явлюсь тебе в образе человека; жди меня семь недель и семь дней”." (Valeri Brjussov "Tuleingel")

Balleti "Tuleingel" kavas on kirjas:  
"Meeleline ja jumalik - aastasadu on neid inimpooluseid vastandatud, kuid just nende tasakaalus peitub inimlik harmoonia. Inimene on nagu puu - juurtega maas ja võraga taevas.
Sisemist tasakaalu, transtsendentsuse ja maise ideaali vahelisi seoseid käsitlebki Valeri Brjussovi romaan "Tuleingel", mille põhjal on loodud samanimelise balleti libreto."

Ja veel üks katkend raamatust:  
"Рената воскликнула:
– Да! Да! Я хочу пытки и огня! Сейчас я видела моего Мадиэля, и он сказал мне, что смертью я искуплю всю жизнь. Он – весь огненный, глаза у него голубые, как небо, а волосы словно из тонких золотых ниток. Он мне сказал, что примет мою душу в свои объятия и что в вечной жизни мы не разлучимся с ним никогда. Я прощаю, я всё прощаю, и тебе и Генриху, потому что Мадиэль всё простил мне. Мне хорошо, мне больше ничего не надо. Но оставь меня одну; дай мне быть с ним; ты испугал его; уйди, он вернётся." (Valeri Brjussov "Tuleingel")

Mihklipäev

Jaume Huguet (1412 - 1492)

"Peaingel Miikael" (1456)

MNAC - Museu Nacional d'Art de Catalunya, Barcelona

Täna on mihklipäev. Millegipärast tundus mulle selle päevaga ja peaingel Miikaeli pildiga, mis seekord ei ole minu kogu postkaartidelt, vaid internetist vanade maalide reprode hulgast, sobivana üks ammune Eestimaal palju südameid köitnud laul umbkaudu 1983. aastast. Laulavad Toomas ja Väino Uibo.

"Võõras mees"
(Ärge laske end häirida sellest, et video lõpus on umbes minut aega vaikust. Mõnikord on mõttepausid vajalikudki.)



Katalaani kunstnikust Jaume Huguet'ist ja tema maalidest olen selles blogis ka varem kirjutanud, vt postitust "Jaume Huguet'i võidukas Miikael".