"Neitsi ja Laps inglitega"

Jaume Huguet

"Neitsi ja Laps inglitega"

1451.

Kataloonia kunstimuuseum, Barcelona.

***

Üks jumal on juhtumisi
ridade vahele jäänud.
Juhtumisi
on juhtunud.

Kõik ne va elud ja käänud.

Kuhtumisi ja luhtumisi.
Kurbi öid, hüvi hommikuid, kõike.

On olnud tuhastumisi
ja puhtumisi.

Üks Jumal on.
Juhtumisi.
/Karl Martin Sinijärv,
Looming, dets 2018./

Kaardi tagaküljel on maali autorina kirjas Jaime Huguet, kõiksugustes teatmikes aga enamasti Jaume Huguet.  Kuid kes seda enam täpselt teab. Katalaani kunstnik elas aastatel 1412-1492.

Üks inglikolmik maalilt:

Vaata siit blogist veel Jaume Huguet' maale:
"Jaume Huguet' võidukas Miikael"
http://suleke.blogspot.com/2011/09/pilk-peainglile-labi-kolumbuse.html
"Mihklipäev" http://suleke.blogspot.com/2012/09/vooras-mees.html
"Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas..."
http://suleke.blogspot.com/2014/09/sa-oled-unelmais-ja-lohnus-kajas.html

Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias a Albert!

Postkaart (Hispaania, 1970ndad) minu kogust. / Postcard from my collection.

Interneti kaitsepühak

Sevilla Isidorus või ka Püha Isidorus Sevillast (umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia Etymologiae autor.

Alates 1997. aastast peetakse Sevilla Isidorust paavst Johannes Paulus II korraldusel üliõpilaste, arvutite ja Interneti kaitsepühakuks.

Ülemine pilt on 12. saj Inglismaa väljaande Aberdeen Bestiary illustratsioon, millel kujutatakse Sevilla Isidorust töös loodusteaduste kirjapanekul.

Alumisel pildil on Sevilla Isidoruse ordu vapp kirjaga "Hea võidab kurja". Ordu moodustati 2000. aasta algul.

Allikas: Internet.

Oloti ingleid

Olot on oma käsitööliste ja keraamikute poolest tuntud linn Kataloonias. Seal asub ka põnev pühakute muuseum.

Sulekese blogisõber saatis jõulupühadeks mõned Olotis nähtud ingleist tehtud fotod ja sinises rüüs keraamilise inglikese.

Ingel Oloti pühakute muuseumist.

Ingli purskkaev Olotis.

Fotod: Albert Lázaro-Tinaut, nov 2017.
Aitäh, Albert!
¡Gracias Albert!

1110.

„...midagi rohkemat kui ainult inimese figuur.“

Francesc Català-Roca
„Ingel jõulusõime lavastusest.
Engordany, Andorra.“

 1955.

Francesc Català-Roca (19. märts 1922 – 5. märts 1998) oli katalaani kuulsamaid fotokunstnikke, kelle loomingut on võrreldud tuntud prantsuse pildimeistrite Henri Cartier-Bressoni ja Robert Doisneau' omaga. Pildistama hakkas Català-Roca 13aastaselt, innustatuna isast, kes oli reklaamifotograaf. Eriti hinnatud on Francesc Català-Roca reportaažid ja elu-olufotod. Esimese isiknäituse korraldas ta 1953. a; on üle 50 fotoraamatu autor. Pälvinud rohket äramärkimist ja auhindu nii Hispaanias kui mujal. Tema loomepärand koosneb rohkem kui 200 000 fotonegatiivist.

Vene keele vahendusel tõlkisin siia mõned Francesc Català-Roca ütlused fotokunsti kohta:

„Tõik, et arst saab inimese fotot vaadates panna diagnoosi, räägib sellest, et fotol on kujutatud midagi rohkemat kui ainult inimese figuur.“

„Kui pildistame, siis teeme valiku nii suurest hulgast võimalustest, vaatenurkadest ja olukordadest, et juba see valik ise on looming.“

„Fotograafia on kunstiajaloos nii noor kunstiliik, et isegi väga noortes riikides võivad tekkida või kujuneda selle klassikud.“

„Nüüd, mil me oleme end täis söönud värvidest, on aeg üle minna maksimaalselt monokroomsetele töödele, lakoonilistele nagu must-valged fotod, et siis järk-järgult lisada tooni ja ilmutada eri värve, kuid teha seda nii, et värvid ei torkaks silma, vaid sulanduksid omavahel.“

„Selle sajandi lõpu inimesed vaatavad fotosid teadmata, kas need olid must-valged või värvilised, sest värv on juba kõik allutanud enesele.“

Aitäh Albertile repro eest, mis juhatas mind selle huvitava fotograafi loomingu juurde.
¡Gracias Albert!

Mihklikuu

September on mihklikuu ja varsti pärast kalendrisügise saabumist, 29. septembril tähistatakse mihklipäeva ehk peaingel Miikaeli päeva.

Mihklipäevast algab hingedeaeg.

Eesti rahvatavadest on muu hulgas teada, et mihklinädalal on õige aeg kapsaid hapendada. Meestel on teha veel kaks sügisest tööd: kaev puhastada ja korvivitsad lõigata.

Nii algab üks Eesti kuulsamaid luuletusi, kõigile mällu jäänud August Alle "Eesti pastoraal":

Vihma küll valab ju pilvede vinas,
taevas kui maa sügisudude tinas.
Pilvi rebides vilistab tuul,
kari on väljas veel mihklikuul.

Karjalaps vaeneke kuhja all kükib,
kaelani märg, külm kallale tükib.
Tuule ja vihma käes elajad norgus,
karjakrantsilgi saba on sorgus.

Siinsel väikesel palvekaardil on peaingel Miikaeli kujutise vist üle maailma kõige levinum ja tuntum versioon. Sümbolina taevalikule kaitsele, õigusele ja kohtumõistmisele, aga ka armule ja halastusele.

Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias Albert!

Postkaart (Hispaania, ajatu) minu kogust. / Postcard from my collection.

Everybody loves Dali

Salvador Dali

"Armulubadus"

1976

WALLACE: Do you, do you enjoy yourself as you live. Do you like yourself? You think - you say that you are a genius. Certainly you have had...
DALI: I enjoy my life every day more.
WALLACE: You do...
DALI: Every week more. Because of Sir Dali - and my admiration for Dali is becoming tremendous.
WALLACE: Yes, What kind of dreams do you have? What are they about, Dali?
DALI: Every time is very agreeable and creative. The last dreams is about the anti-matter angels. Perhaps for five months only dream about archangels, angels, kings and the most beautiful spectacular.
WALLACE: You seem to be a mild-mannered man. Are you?
DALI: I don't understand - mild?
WALLACE: Are you, are you a mild man? Are you a pleasant man to deal with? Are you a friendly man? You seem to be a mild man.
DALI: Everybody love Dali very much.
WALLACE: Everybody loves Dali.
/From THE MIKE WALLACE INTERVIEW, Guest: Salvador Dali, 4/19/58./
Internetimaterjalide põhjal.

9 aastat Sulekest

Täna on Sulekese sünnipäev.   
Üheksa aastat olen seda blogi pidanud, kümnes aasta algab nüüd...

Hiljuti, mõni aeg enne Sulekese sünnipäeva sain need kaunid fotod sõbralt Hispaaniast:

Bernabé Gómez del Río
"Püha Raafael" (1651)

Rooma sild Guadalquiviri jõel. Cordoba.

Ingel Don Rodrigo tänavalt.

Cordoba (Andaluusia).

Veel üks ingel Cordobast.

Vana teatridekoratsioon Cervantese ainetel (fragment).

Don Quijote muuseum. Ciudad Real (La Mancha). 

Albert Lázaro-Tinauti fotod, 2016.
Aitäh, Albert!

Suur sünnipäevatänu kõikidele sõpradele, kes on mu inglipostkaartide kogu täiendanud ja sellega aidanud mul ka seda blogi pidada! Ja kõigile neile, kes on mulle saatnud oma fotosid teekondadelt, mida inglid rändajate jaoks kaunistavad. Ja muidugi Sulekese lugejatele - nii ammustele ja ustavatele kui ka uutele.

Olge õnnelikud ja hoitud!

Ingliga kell

Ingliga kell

Ciudad Reali (Castilla–La Mancha)

vanas raekojas.

KAITSEJA INGEL   

(Veillez sur moi quand je m’éveille.)

Mu kaits’ja ingel, walwa mind,
Kui ärkan unest ülesse!
Suur Jumal seda käskind sind.
Mind wõta oma sülesse,
Mu nõdrusega kannata,
Mu kõrwas kõnni lõpmata,
Häid sõnu pane suhu mull
Ja õpeta mind rääk’ma tõt;
Kui libisen ma eluteel,
Hea ingel, paku mulle kät.

/Madame Tastu järel prantsuse keelest Nebocat.
Kündja nr. 3, 21. juuli 1882, lk 42, 43/

Allikas: http://sonett.ee/kaitseja-ingel/

Albert Lázaro-Tinauti foto, veebr 2016.
Aitäh!

"... tema näost paistis tema hing"

"Püha Miikael"

Jaca piiskopkonna muuseum, Hispaania.*

"Peaingel Miikael võttis ülemjuhatuse enda kätte. 

Tema külmaverelisus rahustas meeli. 

Tema näost, mis väljendas hädaohu põlgamist, 

paistis tema hing."

 /Anatole France "Inglite mäss"./

* Otali Püha Miikaeli kirikus (Iglesia de San Miguel en Otal, Aragón, Hispaania) asunud gootiaegne (12.-16. saj) maal peaingel Miikaelist, kes vaagib surnute hingi ja kelle jalge all on teda takistada püüdev deemon, on taastatuna hoiul muuseumis (Museo Diocesano de Jaca).

Postkaart (Hispaania, ? a.) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh Albertile postkaardi eest!
Gracias Albert!
txtcarmina.blogspot.com

Toledo Püha Leocadia

Püha Leocadia on Hispaania pühak, Toledo kaitsepühak.

Tema surmapäev on 9. detsember 303. või 304. a, see kuupäev on ka tema mälestuspäev. Väidetavalt suri ta märtrisurma Rooma keiser Diolectianuse (284-305) vangina, üks legend aga räägib, et Leocadia ei tahtnud elada nii julmas ja vägivaldses maailmas nagu see, mis võttis Mérida pühaku Eulalia elu, ja palus, et surm vabastaks ta.

Postkaart (Hispaania, ... a.) minu kogust. / Postcard from my collection.

Gracias Albert!
filateliacultura.blogspot.com

Poja sünd

Selle väikese kaardiga andsid barcelonalased Fernando Caturla Soriano ja Maria Gruz Perales de Caturla suure rõõmuga teada, et Issand on nende peret õnnistanud teise lapse ja esimese poja sünniga 18. detsembril 1950. Tilluke Fernando Luis Rafael ristiti 1. jaanuaril 1951.

Huvitav kokkusattumus, mida Sulekese jaoks kaardi läkitanud blogisõber isegi aimata ei osanud, on see, et kaardil kirjas oleval sünnikuupäeval (küll teise aastanumbriga) on minu jaoks eriline tähendus, sest see on ka mu poja sünnipäev.

Kaart (Hispaania, 1951) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh Albertile kaardi eest!
Gracias Albert!
http://mailboxesworld.blogspot.com/

Vabaduseingel kuninga monumendil

Detail kuningas Alfonso XII monumendilt

Madridis Buen Retiro pargis.

Alfonso XII (Alfonso Francisco de Asís Fernando Pío Juan María de la Concepción Gregorio Pelayo; 28. nov 1857 - 25. nov 1885) oli Hispaania kuningas aastatel 1874-1885.

Kuningas Alfonso XII monument avati Madridis Buen Retiro pargis 1922. a. Monumendi kõrgus on 30 m, pikkus 86 m ja laius 58 m. Selle keskel paikneva kuningas Alfonso XII kuju ratsul on loonud Mariano Benlliure 1904. a. Monumendi keskosas on kujurühmad "Rahu" (Miquel Blay), "Vabadus" (postkaardil; Aniceto Marinas) ja "Progress" (Miguel Ángel Trilles).

Vabadust on kujutatud tiivulise inglina, kelle paremal käel põlvitab pärjatud Kirjandus. Mehefiguurid kujutavad hingelist ja kehalist vabadust.

Postkaart (I. Rotsin, Hispaania, u 1922?) minu  kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh Albertile postkaardi eest.
Gracias Albert! 
http://filateliacultura.blogspot.com/

Jõuluaja järelkaja

ÕHTU
Juhan Liiv

Õrn talveõhtu hämar
kui siidiriidessa;
täht vilksatab kord udus,
siis uinub tema ka.

Veel tuksatab kord süda,
jääb rahul tema ka:
ta ennast ühendand
on talveõhtuga.
/1908/

Postkaardid (ülal Busquets, Hispaania,2014; all Pobra House of Christmas, Taani, 201?) minu kogust. / Postcards from my collection.

Aitäh Albertile postkaartide eest!
Gracias, Albert!
mailboxesworld.blogspot.com

"Conceptio Immaculata"

"Conceptio Immaculata"

Tundmatu kunstniku loodud altaripealmik (1694).

Püha Bartolomeuse ja Püha Tekla kirik, Sitges, Hispaania.

Neitsi Maarja sündimise looga on seotud religioosne kontseptsioon pärispatuta eostusest (lad k "Conceptio Immaculata"), mis väidab, et kuna Maarja eostati jumaliku vahelesegamise abil, oli ta pärispatust vaba ja seega väärt sünnitama Lunastajat.

Detail altaripealmikult:

1854. aasta 8. detsembril kuulutas paavst Pius IX pidulikult, et Maarja pärispatuta saamine on Jumala ilmutatud tõde. Sestsaati on 8. detsember kirikupüha, mis eelneb täpselt 9 kuud neitsi Maarja sünnipäevale, mida tähistatakse 8. septembril, ussimaarjapäeval.

"Conceptio Immaculata"-le on pühendatud vägagi suur hulk Maarjat kujutavatest kunstiteostest.  Mõned neist on siin blogis näha juba varem, näit José Antolínezi ja Bartolomé Esteban Murillo maalid.

Pildi allikas: Sitgesi Püha Bartolomeuse ja Püha Tekla kiriku kunstiteoseid kujutav voldik, mille sain blogisõbralt Hispaanias.
Gracias, Albert!
http://txtcarmina.blogspot.com/

Pildil kõrval on voldiku kaas.

"Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas..."

Jaume Huguet (1412–1492)

"Nägemus Mont St Michel'il"

(1455-1460,

Kataloonia rahvuskunsti muuseum, Barcelona)

Täna on mihklipäev, mil Eestis on au sees vanad rahvakombed, usuilm aga peaingel Miikaeli pidupäeva peab ja mida paljud tähistavad kõigi inglite päevana.

KUJUTELM

Marie Under

1

Kus olen ma Sind näinud? Unes vist?

Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu

just tihti rahutuile. Neitsiohtu

siis olin alles ja täis ootamist.

Oh, ära ehmata, kui nüüd, kus rist,

mis märgib päevi noid, kaob paksu rohtu,

et ma ei vaiki veel, et vajan lohtu

ja jälle olen Sinu poole kist.

Mis jampsin ma! Kas ongi Sinu jalg

käind maisi teid? Sind pole ruumis, ajas.

Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas

ning igatsustest loorit Sinu palg.

Kuid, olematu, kuis jäänd Sa mul meele!

End unustasin Sinu poole teele.

/Kogust "Mu süda laulab", 1981/

Vt ka Miikael

Ingel, kes jutustab loo filantroobist

See ingel on valmistatud Indias Vicente Ferreri Fondi jaoks, nagu ütleb ka silt tema küljes. Juba üle poole aasta on see india noorte käsitöö kaunistanud mu kodu sõbralt saadud jõulukingitusena. Fotodele ei ole ta tahtnud hästi jääda, sest ta läige on pildistajale alailma probleeme tekitanud, aga olgu pealegi, natuke saab tema olemusest siit aimu. Need, kes on selliseid ingleid endale ostnud, on toetanud nimetatud fondi kaudu India vaeseid.

Vicente Ferrer Moncho (9. apr 1920 - 19. juuni 2009) oli üks neid inimesi, kelle jaoks on südamelähedased kolmanda maailma mured. Barcelonast pärit noormees hakkas tegutsema põhiliselt Lõuna-Indias, kus oli alates 1952. aastast jesuiidi misjonär. Tema tööd on tunnustanud ka Indira Gandhi.

1970. a loobus Vicente Ferreri jesuiitlusest ja abiellus inglise ajakirjaniku Anne Perryga (pärast tema surma juhib tema poolt 1969. a loodud abistamisfondi tema lesk). Oma fondile pühendas ta üle 40 aasta oma elust, aidates rajada haiglaid, aidsikliinikuid, koole, raamatukogusid ja kõike muud eluks vajalikku põhiliselt Anantapuri piirkonnas. 2010. aastal oli Vicente Ferreri Fond esitatud Nobeli rahupreemia saamiseks. Praegu kannab Vicente Ferreri Fond hoolt humanitaarprojektide elluviimise eest Andra Pradeshis, aidates enam kui 2,5 miljonit vaest inimest.
Vicente Ferreri Fondi veebileht inglise keeles.

Vicente Ferrer's Quotations:

“I’ve declared war on pain and suffering and I’ve signed a commitment to peace: to contribute to unity between nations and people.”

“I’ve found the greatest richness in the most extreme poverty, in the most naked humanity.”

“Education is the first step of development, the means needed to transform society and free it from ignorance.”

“Misery and suffering are not meant to be understood, but to be solved.”

“I’m quite sure that no good deed is lost in this world. In some place, it will remain forever.”

“The West has an apocalyptic responsibility. The Governments must realise that it’s up to them to carry out heroic acts and make very brave political decisions to solve the problem of poverty.”

“Why do I need to search for the truth if any good deed in favour of others in itself contains every philosophy, every religion, the whole universe and God himself?”

 
“History is a process of millions of years in which society aspires to become itself in humanity.”

“Life’s adventure consists in being present in the History, be it small or big, of Humanity.”

“Should we wait for the salvation of humanity to come from the hands of governments and the major international institutions? It’s true that they have an important part of responsibility, but, increasingly, we should accept our own.”

Aitäh, Albert!
Gracias, Albert! http://txtcarmina.blogspot.com/

Kõik läheb omasoodu

KÕIK LÄHEB OMASOODU
Juhan Viiding

Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud.
Kõik võivad ümbersündi oodata ja loota.
Sa vääratud vaid siis, kui oli, millelt.
Ma küsin hingamiselt, vaikuselt ja lillelt.
Ma kuulen: hinga, ole, vaata, kuula, oota.
Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud.
Me sees on võimalused - nad on määratud.
/Kogust "Tänan ja palun", 1983./

Postkaardil on peaingel Miikaeli kujutis Pedralbesi kloostris (El Real Monasterio de Santa María de Pedralbes) Barcelonas.

Postkaart (Hispaania, 2014) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh Albertile postkaardi eest.
Gracias, Albert!

Sulekese 888. postitus.

Püha Lucia - valgusekandja

Püha Lucia nimi tähendab valgust, valgusekandjat või ka päevavalgel sündinut. Ta on pimedate ja silmahaigete inimeste kaitsepühak.

Sellel postkaardil on püha Lucia kujutis Barcelona katedraalis. Seda ümbritseval ringil on kirjas: "Ora pro nobis" - "Palveta meie eest".

Jah, ma tean küll, et püha Lucia päeva (luutsi- ehk luutsinapäeva) alles 13. detsembril tähistatakse, jõuluaja alguse lühikestesse pimedatesse päevadesse valgusetoomiseks. Aga praegu on meil siin kõige pikemad päevad ja kõige valgemad ööd, isegi tibake juunikuist lund tuiskas paar päeva tagasi, mistõttu näib mulle, et püha Luciaga postkaardi Sulekesse panekuks on just nüüd õige aeg. Valguse võimutsemise aeg.

Barcelona katedraal meeldib mulle väga, korra olen selles ka põgusalt käinud. Mu teise Barcelonas-käigu ajal oli aga katedraal suletud. On üsna vähe tõenäoline, et sinna veel kunagi juhtun. Oma silmaga pole ma ei Lucia kujutist ega ka postkaardi teise poole kabelit näinud. Küll aga suurendasin postkaardilt ka kabeli detaili, neitsi Maarjat inglite keskel.

Postkaart (Hispaania, u 2012?) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh Albertile postkaardi eest.
Gracias, Albert!

21. mai 1933

Aeg möödub, mälestused elavad oma elu, mõnikord ununevad koos nendega, kes on üht või teist sündmust läbi elanud. Võib ainult kujutleda, mida tundis katalaani õppur Lluis Rovira Servera 1933. a - ühel oma elu tähtsamal päeval, mida see väike palvekaart meenutab.  Ei tea ka, mis temast edasi sai, milliseks kujunes elutee - ka kõiketeadvas internetis ei näi sellest jälgegi olevat. Igatahes oli ta süda sel päeval, 21. mail 1933, täis rõõmu.

Palvekaart (Hispaania, 1933) minu kogust. / From my collection.
Aitäh Albertile kaardi eest!
Gracias, Albert!

Meeled

Väikesed palve- ja õpetuskaardid on paljudes maades lastele juba maast-madalast igaks eluhetkeks sobivaid tarkusi jaganud ja meeli ning mõistust talitsema õpetanud. Siinnegi pole erand.

Palvekaardile on kirjutatud: "Jälesta, oo hea poeg, meelte mõnu" ja see pärineb ajast, mil kirik nägi igasuguse patutee algust inimese meeltes.

Palvekaart (Hispaania, u 1930ndad?) minu kogust. / From my collection.
Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias, Albert!