Näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“

24. oktoobril avatakse Tallinnas Niguliste muuseumis näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“, mis räägib loo kristliku maailma kõige tuntuma naise elust, esitades seda läbi kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste. Vaatajate ees on haruldased 13.–17. sajandist pärinevad altariretaablid, maalid, skulptuurid ja esemed Eesti ja Läti kogudest. Suurt osa neist näevad muuseumikülastajad esmakordselt.

Näitus on avatud 25. oktoobrist 2019 kuni 26. aprillini 2020.

Loe lähemalt:

https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/neitsi-maarja-naine-ema-kuninganna/

Pilt ja tekst Eesti Kunstimuuseumi pressiteatest.

"Kui lapsena lustilla luhal..."

Kui lapsena lustilla luhal

mina mängisin kaskede all.

Siis oli mu süda nii puhas

kui allikavete kristall.

Maailm aina säras mu silmis

kõik uhke ja õnnelik näis.

Ma ei teadnud, et õelust maailmas

on kaunimad hingedki täis.

Kui mesilind jalast mind nõelas,

see oli mu ainukene oht.

Siis emake osavalt põetas

ja terveks sai haavatud koht.

Nüüd lapsepõlv läinud on mööda,

mina vanaks ja väsinuks saand,

ei emak’se oskus see suuda

neist haavadest päästa küll mind.

/Eesti rahvalik laul/

Postkaart (Läti, u 2012) minu kogust / Postcard from my collection.

Laul (kassetilt "Lõõtspillipoisid"):
http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/ansambel/salvestused/kassett/kuilapsena.mp3

"Su vaga vaade südamesse voolas..."

"Maarja kuulutus"
Jaani kirik, Cēsis,
Läti, 2009.

Ei sinu iludus
   
Ei sinu iludus, su õitsvad palged,
ei sinu kuldsed lokid, väiksed õrnad käed,
ei sinu roosihuuled, käel nii valge
ei köida, neiu, mind kui armuväed.

Ei sinu rinnaehe, sinisilmad,
ei sinu kerge aste, vaikne ilus käik,
ei võitnud mind need iluduse ilmad,
ei võita võinud, neiu, mind see kõik.

Vaid sinu pilk, nii lapseline, vaga,
su tark ja süütu, puhas lapsemeel -
need võitsivad mind nagu nõidusega;
need võidavad mind ikka - ikka veel!

Su vaga vaade südamesse voolas -
seal sees ju paistis sinu süütu hing -
ta laine kombel minu hinge hoovas,
mis võin ma, et nüüd tuksub sulle rind!

Ei tahtnudki sa mind ju seega võita -
sa tegid seda vabalt - teadmata!
Kui võisid ka mind igavesti köita,
siis tegid seda - süütu vaatega!  
Juhan Liivi luuletus, 1887.

"Maarja kuulutus"
Ortodoksne Kuulutuse Püha kirik, Rhodos,
Kreeka, 2011.

"Maarja kuulutus"
Santa Maria de la Seu kirik, Manresa,
Hispaania, 2012.

Fotod: Albert Lázaro-Tinaut.
Gracias, Albert!

Väike, elav tuleleek...

Iga päev mu hinges põleb

väike, elav tuleleek.

Soojust, valgust sellest tuleb

ja nii õnnelikuks teeb.

Nicolai Kõrmi luuletusest "Iga päev" kogust "Elu külv", Stockholm, 1971.

Postkaart (Läti, 1989) minu kogust. / Postcard from my collection.

Ei saa me läbi Lätita

Ma pole juba hulk aega oma blogidesse pannud minuni jõudnud kutseid Eesti Lastekirjanduse Keskuses korraldatavatele näitustele, kuigi neid on olnud pidevalt ja need on hästi põnevad nii väikestele kui suurtele vaatajatele, aga seekordse kutse kentsakalt aktiivsed kassid lausa kutsusid seda tegema.

Niisiis, teisipäeval 4. oktoobril avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) korraga kaks esinduslikku väljapanekut Läti raamatukunstnike töödest. Mõlemad näitused jäävad avatuks 5. novembrini 2011. Tundub, et ka seekord on tegu imeliselt omapärase pildimaailmaga, õigupoolest koguni kahega.

Üks neist on Läti kõige tuntuma illustraatori Anita Paegle isikunäitus. Ja siin ongi juba mainitud vahvad kassid tema kutselt:

Teine on Läti Kunstiakadeemia rektori, nimeka maalikunstniku ja illustraatori Aleksejs Naumovsi isikunäitus. Pilt tema kutselt:

Inglite jõuluaskeldused 1. - Kes toob jõulukuuse 1.

Eesti, umbes 1927. aasta

Eesti, 1990ndad

Eesti/Soome,1990ndad

Soome, 1990ndad

Soome, 1990ndad

Postkaardid minu kogust.

Euroopa esimesest jõulukuusest:

"Jõulukuuse põletamise traditsioon Tallinnas ulatub rohkem kui poole tuhande aasta taha. Baltisaksa kultuuriloolase Friedrich Amelungi teatel põletati Raekoja juures jõulukuuski juba hiljemalt 1441. a. Järgmise aastasaja algusest, 1510–1514, on teateid ka Riia väljakukuuse kohta (RK7, lk 80–81)." Karl Kello uurimuslugu jõulukuuse ajaloost

"Tallinn on seni pidanud ennast esimese jõulukuuse püstitajaks ning ajalooline sündmus olevat aset leidnud aastal 1441. Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul pole mõtet lätlastega vaielda, kas esimene jõulupuu pandi püsti Riias või Tallinnas, sest igal juhul tegi seda vanal Liivimaal mõlemas linnas tegutsenud Mustpeade vennaskond. "Me ei peaks tegema suuremat tüli sellest, kui Riiast on teated jõulukuuse kohta aastast 1510 ja Tallinnast ligikaudu 1441. Me võime seista lätlaste kõrval ja öelda üheskoos kogu Euroopale, et meie Mustpeade vennad siin vanal Liivimaal kujundasid niisuguse ilusa tava panna Kristuse sünnipäevaks jõulukuusk linnaväljakule püsti. Meie siin vanal Liivimaal oleme teile selle ilusa kombe loonud," ütles Jüri Kuuskemaa.

"The custom of erecting a Christmas Tree can be historically traced to 15th century Livonia (present-day Estonia and Latvia)... According to the first documented uses of a Christmas tree in Estonia, in 1441, 1442, and 1514 the Brotherhood of the Blackheads erected a tree for the holidays in their brotherhood house in Reval (now Tallinn). At the last night of the celebrations leading up to the holidays, the tree was taken to the Town Hall Square where the members of the brotherhood danced around it.
In 1584, the pastor and chronicler Balthasar Russow wrote of an established tradition of setting up a decorated spruce at the market square where the young men “went with a flock of maidens and women, first sang and danced there and then set the tree aflame”."
http://en.wikipedia.org/wiki/Christmas_tree