Showing posts with label Väed. Show all posts
Showing posts with label Väed. Show all posts

17.4.17

"Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad..."


* * *
Jaan Kaplinski

TOLMUST JA VÄRVIDEST SAAVAD UUED LIBLIKAD
aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele
tagasi
kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu
lõvi oma kutsikaid
sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus
pole varje ruumi ega kaugust
kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö
ja langevad tähed hõbedast vasarate löögid läbi sügava une
seinad puudutavad sõrmi ja mahl sahiseb vahtrapuu põlises
südames
kord pidime ju kokku saama meie laste meie vanemate veri
punased maasikad sirutavad käed ja kurerehad on imelikult
vait....
/Katkend luuletusest kogust "Tolmust ja värvidest", LR nr 24, 1967./

Postkaart (Austraalia, 2017, käsitöö) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh kallile kaardisaatjale!

23.7.14

Kaugete, kõrgete maailmade kutsed


"Kui oli võimalik, et see väike taevalik meloodia juurdus salaja minu hinges ja pani minus ühel päeval taas oma õilsa lille kõigis värvides õitsema, kas võisin ma siis päris kadunud olla? Kui ma olingi eksinud loom, kes ei mõistnud maailma oma ümber, siis oli minu rumalal elul ometi mingi mõte, midagi minus võttis vastu kaugete, kõrgete maailmade kutseid, vastas neile; tuhanded pildid olid ladestunud minu ajus: Giotto inglitesalgad Padua kiriku väikeselt siniselt võlvilt, ja nendega kõrvu Hamlet ja pärjatud Ophelia, kogu maailma kurbuse ja mittemõistetuse kaunid võrdkujud, õhulaevnik Gianozzo seisab põlevas balloonis ja puhub sarve, Attila Schmelzle hoiab käes oma uut kübarat, Borobudur sirutab laotusse oma skulptuuride terrasse. Ja kui ka kõik need kaunid kujud elasid veel tuhandetes südametes, oli seal veel kümme tuhat teist tundmatut pilti ja kõla, mille kodu ning nägija silm ja kuulja kõrv elasid ainuüksi minus."
/Hermann Hesse "Stepihunt", e. k 1973, tlk Mati Sirkel./


Fragmendid Giotto maalidega postkaartidelt minu kogust.

Sulekese 894. postitus.

8.4.14

"Maailma loomine" X - XIII


Leedu kunstniku Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) tsükkel "Maailma loomine" (1905), pildid X - XIII.

"Čiurlionise 13 maalis peegelduvad mütoloogilised ja teaduslikud ettekujutused ning mõte kunsti kõikvõimsusest uute, seninägematute ilumaailmade loomisel. Idukesest õitsenguni, pimedusest valgusele, kaosest harmooniani - need on inimkonna igavesed püüdlused ja igasuguse loomingu alus, mida tsükkel "Maailma loomine" sümboolselt üldistab ja mis väljenduvad selles omapärases muljet avaldavas maalikunstis niihästi konkreetsete kui ka muinasjutuliste looduse arenguvormide kaudu."
/V. Landsbergise tekst postkaardikogumiku "Maailma loomine" ("Pasaulio sutvėrimas") saatesõnast. Vilnius, 1972. Minu tõlge./
Lõpp.


X

XI

XII

XIII

Ingliskeelsest saatesõnast (V. Landsbergis):


Vaata ka:
"Maailma loomine" I - V
"Maailma loomine" VI - IX

Postkaardid (Leedu, 1972) minu kogust. / Postcards from my collection.

6.4.14

"Maailma loomine" VI - IX


Leedu kunstniku Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) tsükkel "Maailma loomine" (1905), pildid VI - IX.

"Kunstnik sai eriti kuulsaks oma viimaste piltidega, milleks olid kosmilised "Muinasjutud", Sonaadid" ja "Fuugad". Kuid ka varasem "Maailma loomine" on kunstiliselt oluline ja jääva väärtusega. Just siin väljendusid esmakordselt nii kirkalt Čiurlionise värvid, ilmnesid tema omapärane rütm ja kompositsioon. Vaatajaid huvitab selle tsükli idee, köidab ka piltide julge teostus. Kunstnik on huvitunud nii muistsetest müütidest kui ka oma kaasaja teadusuudistest ning sügavalt mõtisklenud ümbritseva maailma ehituse, alguse ja arengu üle, inimeseks olemise alustõdede ja hingemaailma saladuste üle."
/V. Landsbergise tekst postkaardikogumiku "Maailma loomine" ("Pasaulio sutvėrimas") saatesõnast. Vilnius, 1972. Minu tõlge./
Järgneb...

VI

VII

VIII

IX

Ingliskeelsest saatesõnast (V. Landsbergis):


Vaata ka: "Maailma loomine" I - V

Postkaardid (Leedu, 1972) minu kogust. / Postcards from my collection.

5.4.14

"Maailma loomine" I - V


"Leedu kunsti ja muusika suurkuju Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (1875–1911) lõpetas 1899. ja 1902. a Varssavi ja Leipzigi konservatooriumid heliloojana. Luues sümfooniaid, koori- ja kammerteoseid huvitus ta järjest rohkem maalikunstist ning astus 1904. a Varssavi kunstikooli. Aasta hiljem valmis tal 13 pastellist koosnev sari pealkirjaga "Saagu!" (leedu k "Tebūnie!") ja ta kirjutas vennale:

"... sari pole lõpetatud. mul on kavas maalida seda kogu elu - muidugi sedamööda, kuidas tulevad uued mõtted. See on maailma loomine, ainult mitte meie, mitte piibli maailma, vaid mingi muu, fantastilise. Tahaksin luua tsükli vähemalt 100 pildist."

Praegu on teada ainult selle tsükli 13 teose teine versioon, mis on loodud tempera tehnikas. Nimetuse all "Maailma loomine" oli tsükkel välja pandud Vilniuses esimesel Leedu kunstinäitusel 1906.-1907. a ja on nüüd hoiul Kaunases Čiurlionise muuseumis. Mitu korda on nende piltide põhjal välja antud postkaardikogumikke."

/V. Landsbergise tekst postkaardikogumiku "Maailma loomine" ("Pasaulio sutvėrimas") saatesõnast. Vilnius, 1972. Minu tõlge./
Järgneb...

I

II

III

IV

V

Ingliskeelsest saatesõnast (V. Landsbergis):

Postkaardid (Leedu, 1972) minu kogust. / Postcards from my collection.

9.2.14

Virmalised

Vangelis - "Racheli laul"

Veidi virmalistest:

Virmalised on inglite salakiri.

Virmalised on Lapimaa valgus.

Virmalised on valaskala tants Põhjameres.


Pärimus Tarvaste kihelkonnast, Eesti (folklore.ee):
"Virmalise olevat suur valgus, mis paistvat suurte mägede vahelt ülesse. Need mäed olevat väga kaugel põhja pool, kuhu veel inimesi saanu ei ole. Sääl elavat peninukimehed. Need olevat muidu inimese moodu, aga koera pää olevat otsan. Kui inimese kätte saavast, sõs söövat ütekorraga ära. Millest just see suur valgus tulevat, ei olevat peris kindlasti täädä. Virmalisi om katte sorti. Ühed om kõllatse ja tõise om valge. Kõllatse tähendave sadu ja valge kuiva või külma ilma."

Tšuktšide õpetusest (folklore.ee):
"Austage virmalisi, sest seal üleval on paljude surnute hinged. Need on ootamatult või vägivaldse surma tõttu lahkunute hinged, kes ei ole saanud rahu. Valged triibud ja täpid on katku või muusse nakkushaigusse surnute hinged, punased triibud ja täpid on noaga tapetute hinged, tumedad täpid ja laigud on psüühilise haiguse tagajärjel siitilmast lahkunute hinged. Erineval viisil tapetutel on oma värv  ning kuna need hinged ei saa rahu, virvendab valgus kogu aeg."

Vaata ka: Aurora Borealis, the Northern Lights, in Mythology and Folklore

28.12.13

"Halloo, Kosmos!"


"HALLOO, KOSMOS!" 
(Tuntud ka kui "Kosmos - Maa")

Halloo, Kosmos!
Halloo, Maa!
Kas sina oled telefoni juures?
Mina.

Tulid töölt.
Nagu näed.
Aga nüüd, koju jään.
Köögis sind pliidi peal ootab toit.
Hiljaks jäid, juba söödud on kõik.

Kuis on ilm? Ilm on soe.
Mida teed? Tunde loen.
Õige pea tulen ma. oota mind.
Ootan sind, ootan sind, ootan sind.

Nii kallis sa. Kas tõsi see?
Sa seda tead. Oo ütle veel!
Seks aeg on napp. Mul aega küll.
Su ümber maa... Ja kosmos sul.

Kui me koos, jälle koos.
Emban sind, lilli toon.
Õige pea tulen ma, oota mind.
Ootan sind, ootan sind, ootan sind.

Nii kallis sa. Kas tõsi see?
Sa seda tead. Oo ütle veel!
Seks aeg on napp. Mul aega küll.
Su ümber maa... Ja kosmos sul.

Kui me koos, jälle koos.
Emban sind, lilli toon.
Õige pea tulen ma, oota mind.
Ootan sind, ootan sind, ootan sind.

Aga nüüd, mu kallis, on vist aeg lõpetada.
Näib nii.
Hüvasti, Maa!
Nägemiseni, Kosmos...
Muusika: Alex Rasmussen.
Sõnad: Heldur Karmo.

1966 - Kalju Terasmaa ja Anu Anton:



2013 - Riho Sibul ja Mari Pokinen:

7.11.13

Kord või kaos

August Walla
"Zwei Engel" - "Kaks inglit"

(1986)
Guggingi muuseum, Austria.

August Walla
"Christus wird vom Satan versucht" -
"Saatan kiusab Kristust"

(? a), Stadshofi kollektsioon, Austria.

August Walla
"Götter" - "Jumalad"

(Seinamaali detail, 1986)
L’Art Brut kollektsioon, Lausanne.

* August Walla (22. juuni 1936 - 7. juuli 2001) oli austria kunstnik. Ta isa suri varakult ja teda kasvatasid vanaema ja ema. 16aastaselt püüdis ta end tappa ja süütas oma kodumaja - siis pandi ta vaimuhaiglasse algul kodu lähedale, hiljem 1970. a aga Maria Guggingi psühhiaatriaravilasse. Seal viibis ta oma surmani, luues rohkelt teoseid. Selle ravilaga oli ühendatud nn Kunstnike Maja, kus on väga palju Walla (ja ka teiste vaimuhaigete kunstnike) joonistusi, seinamaale, fantaasiapilte. Oma maalides ühendas ta pildi ja kirja, jumalad ja kuradid, inglid ja deemonid, pühakud ja prohvetid, sümbolid ja keeled... 

Need pildid on ülipõnev nägemus teispoolsusest, aga võib-olla hoopiski siinse maailma elu korratusest ja kaosest - l’Art Brut.

Võtke aega süvenemiseks!
(Internetimaterjalide põhjal. Lugejatele teadmiseks ka, et Walla pilte on internetis väga palju.)

5.10.13

Täna algab sügisene Navaratri

Täna algab üheksapäevane sügisene Navaratri.

The Sublime Plan of Navaratri
"During Navaratri, the Nine Days of Mother Divine, the Divine Mother, or Goddess, or Devi, is worshipped for nine days and nights. Although the Divine Mother is One, she is adored in three aspects — Durga, Lakshmi and Saraswati.


During the first three days, the emphasis is given to removal and destruction of the grosser forms of obstacles by Goddess Durga. The heart of an aspirant is tainted by impurities in the form of anger, greed, hatred, lust, pride, jealousy, etc. These invaders must be rooted out and the building cleaned up or leveled before a proper house can be constructed and occupied.

It is Durga, riding on a tiger, who enters the heart of an aspirant, and mercilessly slays all those impurities residing within. She levels the old complex personality and clears the way for the construction of a healthier personality in which divine virtues can unfold.

During the next three days of Navaratri, the same Devi is worshipped in Her constructive aspect as Goddess Lakshmi. Seated or standing on a lotus blossom and holding lotuses in many hands, Lakshmi symbolizes unfoldment. She is seen as the embodiment of gentleness, harmony and goodness, and an aspirant recognizes Her Grace through circumstances of material and spiritual success and glory.

After Durga has leveled and cleaned up the dilapidated old structure of personality, a constructive process can now begin. A plan is made, a foundation is laid down, a house is built and the gardens landscaped. As you see more and more beauty unfold, it fills your heart with joy. This represents the stage in spiritual movement characterized by the advent of Lakshmi.

Lakshmi is the sustainer and nourisher of the constructive expressions of the soul. Durga destroys a dilapidated ruin; Lakshmi erects a shining mansion. Durga removes jagged rocks; Lakshmi produces a green meadow. Durga performs surgery by removing the diseased part of the mind; Lakshmi performs the work of healing.

Lakshmi is the Goddess of material and spiritual prosperity. She is symbolic of Divine Glory.  This phase is marked by the development of  divine qualities such as compassion, dispassion, purity, renunciation, charity, universal love, unity, magnanimity of heart, balance of  mind, etc. Lakshmi brings steadiness of mind by enriching the spirit and removing the distraction.

The last three nights of Navaratri are devoted to the worship of Goddess Saraswati, the bestower of wisdom. Saraswati comes forth to enlighten you by revealing the latent powers and potential grandeur of the soul.  Saraswati is described as having a complexion that is white like the Himalayan snows. She shines effulgent as all her garments and brilliant ornaments emit pure, snowy light.The implication is that the Goddess abounds with sattwa. When sattwa develops in the human personality, it brightens the intellect and leads to enlightenment.

Saraswati is further compared to the jasmine flower. This flower is not only white, but also fragrant. Where there is purity there is also fragrance and luminosity. She holds in her hands a veena, symbolic of harmonization of the personality. Saraswati, Goddess of Wisdom enables you to go beyond the walls of your ego and look into transcendent dimension. The moment you do, creative faculties begin to unfold. Ultimately, Saraswati destroys ignorance and reveals the splendor of consciousness.

By reflecting upon the glory of the Divine Mother during the nine nights of Navaratri, we see she has innumerable manifestations as she guides Her hind, the aspirant, in evolution, internal as well as external. The entire prakriti (nature) is Her sporting ground and all the manifestations of heaven and earth are Her glories. Her Divine ways of guiding the soul are mysterious, yet always deeply compassionate.

The climax of Devi worship – attainment of Self Realization – is symbolized by the celebration of Vijaya Dashami, the celebration of Devi’s final victory over all the demons on the tenth day of Navaratri."

/Andrew L Kerr/

Postkaardid (India) minu kogust. / Postcards from my collection.

Vaata ka:
Hindud ülistavad jumalannat.
Kevadine Navaratri.

10.9.13

"Võit"

August Jansen
"Võit" (1937)

August Jansen
"Põllumajandus ja tööstus" (1937)

"Valge saal vajas värskendust, sest viimati toimus seal remont 1980-ndatel aastatel. Riigikogu vajab esindussaali ning koostöös kunstiajaloolastega soovisime saalile anda ajastutruu ilme," ütles Riigikogu Kantselei direktor Maria Alajõe. Ajalooliselt on see saal olnud lossi peasaal ja ballisaal, kuid 1935. aastal muudeti see valitsuskabinetiks.

Uuendusena on Valges saalis üles pandud August Janseni kaks originaalmaali uksepealsetesse kaarniššidesse. 1937. aastal toimus kaarniššide täitmiseks konkurss, mille võitis Eesti kunsti klassik ja Peterburi maalikooli esindav Jansen. Puuduvad andmed, et need kaks maali oleks kunagi üles seatud. Maalid "Võit" ning "Põllumajandus ja tööstus", mis seni olid Eesti Kunstimuuseumi kogus, esindavad 1930-ndate aastate riiklikku esinduskunsti.

"Eesti on vabaks saanud  riigiks olemise krambist ja võib minevikku tagasi vaadata eneseirooniaga. Tegu on kunstiajaloolise eksperimendiga, kuidas me vaatame 2013. aasta pilguga teostele, mida vaikival ajastul ei juletud üles panna," ütles Muinsuskaitse eritingimuste koostaja, Kunstiakadeemia professor akadeemik Mart Kalm.

Maalidepoolse otsaseina taustal on nüüd Eesti lipud. Vapp võeti maha, kuna etiketi kohaselt seda ei eksponeerita koos lippudega.

Saali teisel pool on nüüd suur peegelsein. 1930-ndatel oli seal raamatukapp ja kamin koos peegliga, kuid kahjuks ei ole need originaalkujul säilinud.

Lühtrid on endiselt 1935. aastal Belgiast tellitud tšehhi kristallist, aga need puhastati ning muudeti valguse tugevust reguleeritavateks, et saada hämarat küünlavalguse efekti. Vana istungilaud viidi Eesti Ajaloomuuseumi ning vaip Eesti Rahva Muuseumi.

Saali renoveerimisel on lähtutud Muinsuskaitseameti ja Kultuuriväärtuste Ameti nõuetest hoida saali nn Pätsu-aegset stiili.
/Riigikogu pressiteenistuse pressiteatest "Toompea lossi renoveeritud Valge saal on külalistele avatud", 10.  sept 2013./

16.3.13

Püha Franciscuse palvelaul loodule ("Päikeselaul")

13. märtsil 2013 valiti katoliku kiriku uueks paavstiks Argentina kardinal Jorge Mario Bergoglio, kes võtab paavstinimeks Franciscus ja asub ametisse 19. märtsil 2013. Tema paavstinimi Franciscus tuleneb austusest Püha Franciscuse (1181–1226) vastu ja üheks tema juhtlauseks on selle pühaku järgijate tõdemus: "Õpi kogu oma elu nii, et sa ei lase kustuda palve ja pühendumuse vaimul".

Seetõttu sobib praegu blogissepanekuks hästi Püha Franciscuse "Päikeselauluna" tuntud palvelaul loodule (u a 1224-1226), mis on postkaardil itaalia keeles.


Eesti keelde on seda palvelaulu aegade vältel mitmel moel tõlgitud; siin neist üks, mille puhul ma aga tõlke autorit ei tea.

Ülim, kõikvõimas, hää Issand,
Sina üksi oled väärt saama kiitust ja ülistust, au ja igat õnnistust,

Sinule üksi, Kõigekõrgem, kuuluvad need;
ja keegi pole väärt Sind nimetama.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, kõigi oma loomenditega,
eriti õilsa päikesega, meie vennaga,
kes meile valgust andes uuendab päeva.
Kui ilus ja särav ta on! Oma võimsa säraga
peegeldab ta meile Sind, oh Kõigekõrgem.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, õe kuu ja tähtede kaudu;
taevalaotusesse oled Sa nad paigutanud, kui ilusad säravad kalliskivid.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, meie venna tuule kaudu
ja õhu, pilvede, ilma kaudu, olgu see selge või sünge,
millega Sa edendad kõige kasvamist, mis Sa oled loonud.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, meie õe allika kaudu,
kes kasulikku vett meile annab, malbe, väärtuslik ja kasin.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, meie venna tule kaudu,
millega sa ööd valgustad
ja mis on nii ilus, kodukas, vägev ja võimas.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, meie õe ja ema maa kaudu,
kes meid toidab ja kannab
ning mõnesuguseid vilju meile annab ja kirjusid lilli ja rohtu.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, nende kaudu,
kes andeks annavad armastusest Sinu vastu
ning kannatlikult taluvad haigust ja raskusi.
Õndsad on need, kes ootavad rahus;
sest sina, Kõigekõrgem, ükskord kroonid nad.

Kiidetud ole Sina, mu Issand, meie venna ihuliku surma kaudu,
millest keegi elavaist ei või pääseda.
Häda neile, kes surevad surmapattudes,
õndsad need, kes alistuvad sinu pühale tahtele,
sest teine surm ei taba neid kunagi.

Kiitus ja au ja tänu mu Issandale,
teenigem teda alanduses hää meelega.


Inglise keeles:

The Canticle of Creatures (c. 1224-6 A.D.)

Most high, all powerful, all good Lord!
All praise is yours, all glory, all honor, and all blessing.

To you, alone, Most High, do they belong.
No mortal lips are worthy to pronounce your name.

Be praised, my Lord, through all your creatures,
especially through my lord Brother Sun,
who brings the day; and you give light through him.
And he is beautiful and radiant in all his splendor!
Of you, Most High, he bears the likeness.

Be praised, my Lord, through Sister Moon and the stars;
in the heavens you have made them bright, precious and beautiful.

Be praised, my Lord, through Brothers Wind and Air,
and clouds and storms, and all the weather,
through which you give your creatures sustenance.

Be praised, My Lord, through Sister Water;
she is very useful, and humble, and precious, and pure.

Be praised, my Lord, through Brother Fire,
through whom you brighten the night.
He is beautiful and cheerful, and powerful and strong.

Be praised, my Lord, through our sister Mother Earth,
who feeds us and rules us,
and produces various fruits with colored flowers and herbs.

Be praised, my Lord, through those who forgive for love of you;
through those who endure sickness and trial.

Happy those who endure in peace,
for by you, Most High, they will be crowned.

Be praised, my Lord, through our Sister Bodily Death,
from whose embrace no living person can escape.
Woe to those who die in mortal sin!
Happy those she finds doing your most holy will.
The second death can do no harm to them.

Praise and bless my Lord, and give thanks,
and serve him with great humility.


Püha Franciscusega Assisist seoses on Sulekeses veel:
Fratello Sole, Sorella Luna 
Ta rääkis mitte ainult loomade ja lindudega

Postkaart (Itaalia, 2004) minu kogust. / Postcard from my collection.

2.9.12

Minase nägemus maailmakorrast


17. sajandi kunstnik Minas olnud väidetavalt küll Armeenia päritolu, kuid elanud Pärsias, kust suundunud õppima Alepposse Euroopa kunstnike käe all. Tema töid olevat olnud palju rikaste armeenlaste ja pärslaste paleedes (Hodža Safraz, Petros Velijanian, šahh Abbas, šahh Safi, samuti Amenaprkitši kloostris. Siia panin vana postkaardi Minase tuntuima maaliga, millel ka rohkesti ingleid.

Detailid inglitega:



Postkaart (arvatavasti Saksa, 1950. a) minu kogust. / Postcard from my collection.

12.4.12

Linda - 4. Ärkasin kui su käsi mind puutus

August  Weizenberg "Linda" (1880)
KUMU, Tallinn

Minu foto, 5. juuli 2008.

ÄRKASIN KUI SU KÄSI MIND PUUTUS

August  Weizenberg "Linda"
KUMU, Tallinn

Minu foto, 5. juuli 2008.
Jälle olin kodus
kuid selle aadress
teadmata jäigi

Vaid valgusest laud
mu ees

roheline
sind armastan
roheline

Siis tulid sina
justkui teisest
elust

teisena
ja ikka samana

Olin joonud jõest
mis kustutab
mälust halva

Olin unustanud
su nime Panen
sulle nimeks
Linda

Ilus naine
kes sa tuled
läbi kõikide
keelte
Jüri Talvet,  luuletus "Ärkasin kui su käsi mind puutus"
kogust "Del sueño, de la nieve" ("Unest, lumest", hisp k 2010).

Ja sama luuletus hispaania keeles:

ME DESPERTÒ TU MANO AL TOCARME

Volvía a estar en casa
pero nunca supe
mi dirección

Sólo una mesa hecha de luz
delante de mí


verde
que te quiero
verde

Entonces llegaste tú
como de otra
vida

otra
pero siempre la misma


Postkaart (Austraalia, 1994) 
minu kogust.
Había bebido del río
que borra el mal
de la memoria

Había olvidado
tu nombre Ahora
te nombro
Linda

Linda mujer
que llegas
traspasando todas
las lenguas
Jüri Talvet,  "Me despertó tu mano al tocarme",
tlk Albert Lázaro-Tinaut, samas kogus.

11.4.12

Linda - 3. Lein

Oskar Kallis (1892-1918)
"Linda Kalevit leinamas" (1917)
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
A. Oja
"Linda lein" 1957
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
M. Saks
"Linda kivi kandmas" 1959
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
---
Linda, kurba leskenaine,
Kurval meelel, leinakeelel
Itkes leina-igatsusi,
Nuttis närtsind kaasakesta,
Puistas leinapisaraida
Kolletanud kaasa sängi.
Leinas kalli mehe surma
Seitse ööd ilma uneta,
Seitse pääva sööma'ata,
Seitse koitu kurvastusel,
Seitse eha leinavalus,
Et ei nahka silmil' saanud,
Ega lõppend laugelt pisar,
Nutuvesi palgedelta,
Piinakoorem hinge pealta.

Linda, kurba leskenaine,
Pesi külma surnukeha,
Pesi teda pisarila,
Pesi teda mereveela,
Vihtles kallist vihmaveela,
Loputeles lätteveela,
Silis hiuksid armu-sõrmil,
Silis hõbeharjadega,
Kammis kuldakammidega,
Miska enne näkineitsi
Oma pääd oli sugenud.
Pani siis selga siidisärgi,
Sammetise surnurüüdi
Kuldatoime kuue peale,
Hõbevööda vammuksile,
Pani alla udulinad,
Kattis peale peened linad.

Oskar Kallis
"Linda kivi kandmas" (u 1915)
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.
A. Hoidre, O. Kangilaski, R. Sagrits
"Linda Kalevi kalmule kive kandmas" (1950)
Albumist "Kalevipoeg kunstis", Tallinn, 1962.

Linda kivi Ülemiste järves.
Postkaart, u 1920.
August  Weizenberg
"Linda" (1880)
Postkaart, u 1920.
Eduard Järv , u 1930
Linda, kurba leskenaine,
Kaevas valmis kena kalmu,
Sängi halja muru alla,
Kümne sülla sügavuseks;
Sängiteles vilu sängi,
Valmistatud voodiesse
Kalli kaasa puhkamaie.
Täitis sängi sõmeraga.
Maapinna kõrguseni,
Halja muru rajadeni.
- - -
Linda, kurba leskenaine,
Leinas lahkund armukesta,
Nuttis närtsind abikaasat;
Leinas kuu, leinas kaksi,
Kurtis tüki kolmat kuuda,
Mõne pääva neljat kuuda,
Lepitas leina nutuga,
Kurbtust pisarkastega,
Veerevala silmaveela.

Linda, kurba leskenaine,
Hakkas kiva kandemaie
Haua peale hunnikusse;
Tahtis teha tunnistähte
Pärast-põlve poegadele,
Tulev-aja tütardele:
Kus on Kalevide kalmu,
Vana taadi voodikene.

---
Kohta praegu kutsutakse
Tallinna toompää mäeks.
Sealap vana Kalev puhkab,
Uinub igavesta unda.

Linda, kurba leskenaine,
Mehe haua mälestuseks
Kiva kokku kandenessa
Oli ühel pääval pakku,
Rasket raudakivi rahnu
Kaugelt kannud kalmu poole.
Kivi raske piinas pihta;
Lesel jõudu lõppemisel,
Rammu juba raugemisel,
Veel oli kaunis tükki teeda,
Tükki teeda, marka maada,
Enne kui jõudis kalmule.
Komistades künka vasta
Väsind jalga viirastie;
Kivi kippas libisema.
Põrkas hiukse paeladesta,
Sõlmil siutud silmuksesta
Prantsti! jalge ette maha.
Võind ei väsind lese võimu,
Leina kurnal lõppend jõudu —
Ootuspäevil raskejalgsel
Kivi maasta kergitada,
Teist kord sülle tõstenessa.
Leske istus kivi otsa
Väsimusta puhkamaie;
Hakkas nutma haledaste,
Leina kurbtust kustutama:
"Oh, mis vilets vaene leske,
Mahajäänud marjukene,
Kes kui tuba toeta,
Hooneseinad katukseta,
Kui üks väli varjuta
Iga tuule tuigutusel,
Vete laente veeretaval
Üksi ilmas peab elama,
Üksi kurbtust kannatama!
---
Ei minu pidu parane,
Ei minu elu ülene,
Vähäne ei vaeva päävad,
Pisarrohked piina päävad!"
Linda nuttis, vaene leske,
Leinapõlve pisaraida,
Viletsuse silmavetta,
Nuttis kaua kivi otsas,
Kaljupakul kaebadelles.
Silmalauge vesi valgus
Laiaks loiguks lagedale;
Loigust tõusis tiigikene,
Tiigist jälle järvekene.
Linda pisarate loiku,
Lese leinanutu järve
Võite näha tänapääval:
Mis kui  Ülemiste järve
Laagna mäe peal laenetamas,
Vetevoosi veeretamas.
Kivi seisab järve kaldal,
Kus peal leske leina nutnud,
Pisaraida pillutanud.

Nõnda oli ennemuiste
Lese Linda silmaveesta,
Leina-piina pisaratest

Ülemiste järv ilmunud.
Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg".

Sellega lõpetan Linda kui meie rahvaeepose kangelanna, Kalevipoja ema muinasjutulise loo selles blogis. "Kalevipojast" võib igaüks ise lugeda, mis Lindast edasi sai.

August  Weizenberg
"Linda", kuju Tallinnas.
Ann Tenno foto
Postkaart, u 2000.

10.4.12

Linda - 2. Naiseõnn

Natalie Mei (1900 - 1975)
"Linda"
Kostüümikavand Eugen Kapi balletile
"Kalevipoeg" (1948).
Postkaart, u 1950.
---
Linda oli laulusuuga
Viburidva vibutelles
Kangeid poegi kasvatanud
Isa kuju kandejaksa,
Oli anderohkel rinnal,
Eide armu-allikala
Kaelakandjaks kosutanud,
Inimeseks imetanud,
Kuude valgel taadi rinnal
Kangelaseks karastanud,
Mõistelikuks muisutanud:
Kunni asja-a'ajaks kasvid,
Sammu lühendajaks saivad.
-----

Kui tuli õnnis õhtuke,
Vaikne elu videvikku,
Siisap Kalev salasõnul
Ettekuulutuse kombel
Eidekesel ilmutanud,
Asja niida avaldanud:

"Linda, kallis lillekene,
Kulla kullerkupukene,
Kes sa kevadisel käigil,
Suvepääva sõuendusel
Kangid poegi mulle kannud,
Armupiimal paisutanud,
Kätevarrel kiigutanud:
Sina saad veel sügisela
Õilmest kauna kasvatama,
Tõrust tooma tammekesta.

Linda, kallis kaasakene,
Läänes kasvand lillekene,
Tedremunast tõusnud tütar,
Käid nüüd jälle pikil päivil
Ootuspõlve rasket jalga,
Vahetelles kingapaari
Jalas iga hommikula,
Et ei Tühi leiaks teeda.
Lühikese aja varul
Saad sa poega poetama,
Kange lapse ilmal' kandma;
Saad teda rüppel ravitsema,
Rinna lättel rammustama,
Suu juures suisutama,
Kätevarrel kiigutama."
-----

Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg".
/Järgneb/
Postkaart (Eesti, 1950ndad) minu kogust. / Postcard from my collection.