* * *
Jaan Kaplinski
TOLMUST JA VÄRVIDEST SAAVAD UUED LIBLIKAD
aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele
tagasi
kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu
lõvi oma kutsikaid
sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus
pole varje ruumi ega kaugust
kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö
ja langevad tähed hõbedast vasarate löögid läbi sügava une
seinad puudutavad sõrmi ja mahl sahiseb vahtrapuu põlises
südames
kord pidime ju kokku saama meie laste meie vanemate veri
punased maasikad sirutavad käed ja kurerehad on imelikult
vait....
/Katkend luuletusest kogust "Tolmust ja värvidest", LR nr 24, 1967./
Postkaart (Austraalia, 2017, käsitöö) minu kogust. / Postcard from my collection.
Aitäh kallile kaardisaatjale!
No comments:
Post a Comment