Natalja Derevjanko värvirõõmsaid ingleid

Natalja Derevjanko (1976...) on andekas ukraina kunstnik, kes on elanud ja õppinud ka Itaalias. Tema kodulinn on Žaporožje. Tema looming on sageli usuteemaline, samuti on selles rohkesti ingleid, kes oma värvikusega rõõmustavad nii täiskasvanuid kui ka lapsi.

Pildid internetist.
Natalja Derevjanko koduleht: http://derevyanko-art.com/

"... tema näost paistis tema hing"

"Püha Miikael"

Jaca piiskopkonna muuseum, Hispaania.*

"Peaingel Miikael võttis ülemjuhatuse enda kätte. 

Tema külmaverelisus rahustas meeli. 

Tema näost, mis väljendas hädaohu põlgamist, 

paistis tema hing."

 /Anatole France "Inglite mäss"./

* Otali Püha Miikaeli kirikus (Iglesia de San Miguel en Otal, Aragón, Hispaania) asunud gootiaegne (12.-16. saj) maal peaingel Miikaelist, kes vaagib surnute hingi ja kelle jalge all on teda takistada püüdev deemon, on taastatuna hoiul muuseumis (Museo Diocesano de Jaca).

Postkaart (Hispaania, ? a.) minu kogust. / Postcard from my collection.

Aitäh Albertile postkaardi eest!
Gracias Albert!
txtcarmina.blogspot.com

... aeg-ajalt pudeneb inglite elust hetki ...

"Maarja kuulutus: peaingel Gabriel"

(tundmatu kunstniku töö, 1654;

Jumalaema kirik /Cathédrale Notre-Dame/, Moulins, Prantsusmaa.)

Ja kaks inglikuju - peainglid - Püha Südame kirikust /Église du Sacré-Coeur/, Moulins, Prantsusmaa:

Kõik fotod: © Albert Lázaro-Tinaut, september 2014.
Aitäh Albertile fotode eest!
Gracias Albert!

"Vahel olen ma unelenud, et aeg-ajalt pudeneb inglite elust hetki, 

mis laskuvad siia alla, et läbida inimeste saatus."

/Victor Hugo "Hüljatud", ptk "Süda kivi all"./

980.

Peaingel oblasti- ja linnavapil: Arhangelski oblast, Arhangelsk

Kui maakoht ja linn kannavad peaingli nime (Arhangel=peaingel), siis justkui ei saagi nende vappidel olla keegi muu kui peaingel. Ja kui juba peaingel, siis ikka see kõige vägevam inglitest - Miikael.

Arhangelski kubermangu vapi kinnitas 5. juulil 1878 tsaar Aleksander II. Vene impeeriumi siseministeeriumi vapikogumikus avaldati see 1880. a.

Arhangelski oblasti vapp on rahvasaadikute oblastikoosolekul kinnitatud 15. juulil 2003. Vapi kirjelduses on täpselt loetletud kõik värvitoonid. Peaingli, pühade vägede eestvedaja Miikaeli rõivaste iga värvivarjund on kindlaks määratud, niisamuti tema relvastus võitluses pimeduse ingliga. Peaingel Miikaeli tuleb sel vapil käsitada kui taevaste vägede juhti, Arhangelski oblasti taevalikku kaitsjat. Pimeduse ingel on pattude ja vaenu süüdlane.

Arhangelski linna praegune vapp on kinnitatud 1989. a. Paljud õigeusklikud ja heraldikaeksperdid pole selle kujundusega rahul, sest leiavad, et ajalooline, 2. oktoobril 1781 tsaari poolt kinnitatud vapp (kõrvaloleval pildil) oli kunstiliselt ilusam, viisakam ja väljapeetum. Vene impeeriumi vapikirjelduses polnud öeldud, kes peainglitest linnavapil lendab, kuid üldiselt on usutud ja arvatud, et ka siin on tegu Miikaeliga.

Nõukogude ajal oli linnavapil peaingli asemel kujutatud laev, mis näitas, et tegu on suure sadamalinnaga. Praegu sümboliseerib vapil lendav peaingel vene vägede jõudu, hea võitu kurja üle, must saatan aga kehastab vastast, kurjust, millest tuleb jagu saada.

Pildid internetist.

"Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas..."

Jaume Huguet (1412–1492)

"Nägemus Mont St Michel'il"

(1455-1460,

Kataloonia rahvuskunsti muuseum, Barcelona)

Täna on mihklipäev, mil Eestis on au sees vanad rahvakombed, usuilm aga peaingel Miikaeli pidupäeva peab ja mida paljud tähistavad kõigi inglite päevana.

KUJUTELM

Marie Under

1

Kus olen ma Sind näinud? Unes vist?

Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu

just tihti rahutuile. Neitsiohtu

siis olin alles ja täis ootamist.

Oh, ära ehmata, kui nüüd, kus rist,

mis märgib päevi noid, kaob paksu rohtu,

et ma ei vaiki veel, et vajan lohtu

ja jälle olen Sinu poole kist.

Mis jampsin ma! Kas ongi Sinu jalg

käind maisi teid? Sind pole ruumis, ajas.

Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas

ning igatsustest loorit Sinu palg.

Kuid, olematu, kuis jäänd Sa mul meele!

End unustasin Sinu poole teele.

/Kogust "Mu süda laulab", 1981/

Vt ka Miikael

Peaingel linnavapil: Navahrudak

Täna tähistab 970. aastapäeva Navahrudaki (Novogrudoki) linn Valgevenes - üks paljudest linnadest, mille vapil on kujutatud peaingel Miikael. See vapp on Navahrudakil 1511. aastast, mil seal hakkasid kehtima Magdeburgi linnaõigused.

Navahrudaki ajaloost  on huvitav teada, et 1252. a resideerus seal Leedu suurvürstiriigi asutaja suurvürst Mindaugas, kes ka sinna maetud on. 

Navahrudakiga oli oma elu esimesed 15 aastat tihedasti seotud ka poola kirjanik Adam Mickiewicz (1798-1855), keda meenutab sealne majamuuseum. 

RÄNDUR

Adam Mickiewicz

Mu ees on lokkav loodus, maa on õnnistaja,

näen selget taevast, aina kauneid silmapaare -

miks süda põgeneb ja mõõdab ilmakaari,

miks viibib mõte - kahjuks - kaugemaski ajas?

Oh Leedu mets. Su kohin armsamini kajab

Salhiiri lauludest ja ööbikuist Baidaaris,

ja ennem tallaksin su samblasoode saari

kui käia mooruste ja ananassi rajal.

Mind kutsub võõras arm, kuid hing on minul kauge,

sest ikka õhkan heldinult, või pühin lauge,

kui meenub too, kell' süda kuulus tervenisti.

Tall' jäeti meie kodumaa, mis minult kisti;

on's meeles tal mu ustav arm, mu hellus rauge, 

kui satub tema jälg mu jälgedele risti?

(Tlk A. Raid.)

Spinello Aretino ingleid

Spinello Aretino
Kirikulipp
(u 1395-1400)
The Metropolitan Museum, New York.

Spinello Aretino
"Maarja kuulutus"
The Fitzwilliam Museum, Cambridge.

Spinello Aretino

Detail maalilt "Madonna lapse ja inglitega".

Clevelandi muuseum.

Spinello Aretino
"Püha Miikael ja teised inglid"
(u 1408-1410)
The National Gallery, London.

Spinello Aretino
"Püha Miikael ja mässuinglid"
Arezzo, San Francesco.

* Itaalia kunstnik Spinello Aretino (u 1345-1350 - 14. märts 1410) oli pärit Arezzost ja maalis lisaks oma kodulinnale veel Firenzes, Pisas ja Sienas.

Peaingel linnavapil: Kiiev

Kord varem lubasin, et kirjutan Sulekeses Ukraina pealinna Kiievi vapist, millel on kujutatud peaingel Miikael.

Kiievi väike vapp.

Kiievi vapp on kinnitatud Kiievi linnanõukogu otsusega nr 57, 18. aprillil 1995. Selle kirjeldusest: "Peaingel Miikael sümboliseerib heledaid jõude, mis on valmis kaitsma Kiievit hädade eest. Ta kannab valget vürstisärki hõbedaste sõdalasetunnustega ja on kaunistatud päikesekettaga... Tema paremas käes on tulemõõk, vasakus hõbekilp kuldse raamiga ja kuldse ristiga, mis on valguse ja kristluse sümbol..."

Alates Vladimir Monomahhi valitsusajast olevat peaingel Miikael kujunenud Kiievi alade populaarseks sümboliks. On ka arvatud, et esialgu oli tegemist Püha Jüri kujutisega, kuid hiljem sümbol tugevnes, omandas tiivad ja peaingli loomuse. Dokumentides pole aga fikseeritud, kas peaingel Miikaeli ka vapil kujutati - tolleaegse heraldika kohta pole piisavalt andmeid. Kuid 12. ja 13. saj on peaingli kujutis olnud vürstipitsatitel.

Kiievi vojevoodkonna vapp 1578. a.

Kiievi vojevoodkonna vapp Rzechpospolita koosseisus 17. saj esimesel poolel.

Allikas: Wikipedia, kirjandus.

Ukraina inglid - 3. Kiievi kaitseingel, Maidan

Ma ei tea, kui paljud meeleavaldajad Kiievi Iseseisvuse väljakul (Майдан Незалежності) loodavad neil rasketel päevadel oma linna kaitseinglile peaingel Miikaelile. Niisamuti ei tea ma, kui paljud on lootuse kaotanud.

Peaingel Miikael on Kiievi kaitseinglina ühtlasi ka Ukraina pealinna vapiingel juba ammustest aegadest. Jätan tema kujutised erinevate aegade vappidel aga mõne järgmise postituse teemaks. Praegu on siin peaingel Miikael sündmuste keskpunktist Maidanilt.

Foto allikas: Ruptly TV video, 22. jaan 2014.

Kui Maidan 2001. a ümber kujundati, püstitati väljaku keskele kõrge valge sammas, mille peal on Ukraina iseseisvuse ja sõltumatuse sümbolina Bereginja - hoidva ja kaitsva jumalatari kuju. Kunagise vanalinna viiva Ljada värava (Лядські ворота, 1151. a) arvataval asukohal aga on väravat meenutav mälestussammas, millel paikneb peaingel Miikaeli kuju.

Foto allikas.

Foto allikas: P. Diem.

Foto allikas.

Vaata ka:
Ukraina inglid - 1.
Ukraina inglid - 2. 

Peaingel Miikael Sanremost

Peaingel Miikael, inglitest kõige võimsam. Tuhandeid kordi piltidel kujutatud, lauludes ülistatud, ikka ja jälle palutud toetama ja kaitsema.

Täna on mihklipäev. Sellel postkaardil on peaingel Miikaeli ikoon Sanremost Itaalias, ikoonikirjutaja Aleksandr Moltšanovi nägemus. Vene ortodoksi kirikus küll täna mihklipäeva ei tähistata, kuid heade mõtete sümbolina sobib see peaingel siia blogisse hästi.

Postkaart (Itaalia, 2004) minu kogust / Postcard from my collection.

Võitlus

Tintoretto
"Peaingel Miikaeli võitlus saatanaga"
(u 1588-1590)

* * *

"Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on."
(Albert Camus)

“Ma ei pea võitma, aga ma pean olema püsiv. Ma ei pea saavutama edu, ega pean elama nii, et vääriksin valgust, mis mulle on antud.”
(Abraham Lincoln)

"Meil on ainult üks lugu. Kõik romaanid, kõik luuletused põhinevad hea ja halva igavesel võitlusel meis. Ja mul on tunne, et halb peab pidevalt uuesti sündima, samas kui headus, voorus on surematu. Pahel on alati uus värske noor nägu, samas kui voorus on kõigutamatult väärikas nagu ei miski muu maailmas."
(John Steinbeck)

Tintoretto (Jacopo Comin, Jacopo Robusti; 1518–1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik, kes püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Peaaegu kõik Tintoretto teosed on tänapäevani Veneetsias ja paljud neist asuvad nendessamades kirikutes ja paleedes, mille jaoks Tintoretto nad tegi. Samas oli Tintoretto looming nii rikkalik, et tema töid võib leida paljude maade kunstikogudes.

Postkaart (Itaalia, 1990ndad) minu kogust. / Postcard from my collection.

Püha Miikaeli kaitse all

Küllap kutsutaks seda kirikut Eestis Mihkli kirikuks. Itaalia keeli kõlab selle nimi pikemalt ja pidulikumalt: San Michele in Foro. Esimesed teated sellest kirikust olevat 795. aastast, jälgitavam aja- ja ehituslugu on siiski benediktiinidega seoses 1143. aastast. Seega kakssada aastat enne meie Jüriöö ülestõusu.

Toscanas asuva kauni Lucca linna Mihkli kiriku rohked raidkujud ja skulptuurid on arvatavasti Guidetto da Como looming. Uhke fassaadi kõrgeim osa aga valminud alles 13. sajandil.

Peaingel Miikaeli marmorkuju, mis postkaardilt näha, on värvikas ja, kuigi altvaataja pilgule nii ei tundu, sõna otseses mõttes suur - nelja meetri kõrgune. Pole siis ime, et ta veidi töntsakast kurjuselohest jagu on saanud.

Legendi järgi on sel Miikaelil sõrmes tohutu teemant, mille sära õhtuti teatud valgustingimustes ja kirikuväljaku kindlalt kohalt näha võib.

Detail postkaardilt.

Postkaart (Itaalia, 2004) minu kogust./ Postcard from my collection.

Mihklipäev

Jaume Huguet (1412 - 1492)

"Peaingel Miikael" (1456)

MNAC - Museu Nacional d'Art de Catalunya, Barcelona

Täna on mihklipäev. Millegipärast tundus mulle selle päevaga ja peaingel Miikaeli pildiga, mis seekord ei ole minu kogu postkaartidelt, vaid internetist vanade maalide reprode hulgast, sobivana üks ammune Eestimaal palju südameid köitnud laul umbkaudu 1983. aastast. Laulavad Toomas ja Väino Uibo.

"Võõras mees"
(Ärge laske end häirida sellest, et video lõpus on umbes minut aega vaikust. Mõnikord on mõttepausid vajalikudki.)



Katalaani kunstnikust Jaume Huguet'ist ja tema maalidest olen selles blogis ka varem kirjutanud, vt postitust "Jaume Huguet'i võidukas Miikael".

"... ja Miikaeli nägu jäi rahulikuks nagu alati."

29. september  - peaingel Miikaeli nimepäev, mihklipäev.

Kui eestlaste jaoks mihklipäev enamasti kõigile tuntud vanasõnaga "Igal oinal oma mihklipäev" seostub ja ainult usklikud tuletavad meelde peaingli õilsust ja üllust või peavad koguni kõigi inglite päeva, mil Miikaeli kõrval ka peaingleid Gabriel ja Rafael hea sõnaga meenutatakse, siis muu maailma, eelkõige kristlaste jaoks, on see ikkagi ja eelkõige peaingel Miikaeli nimepäevana tähtis püha.

Peaingel Miikaeli kujutis majaseinal
(El Vendrell, Tarragona, Hispaania;

foto: 6. okt 2008).

Peaingel Miikaeli mosaiik ja inglikujud,
Püha Kolmainsuse ja Püha Spiridioni serbia ortodoksikirik

(Trieste, Itaalia; kirik on ehitatud 1869. a; foto: aug 2006).

Detail ülalolevast fotost.

"... ennast aga nimetas ta Vägede Jehoovaks. Ta seadis oma piksenooled valmis. Enam kui pool taevalistest jäi talle ustavaks. Ta nägi enda ümber koonduvat hulkadena alistuvaid hingi ja kannatlikke südameid. Peaingel Miikael, kes ei tundnud hirmu, võttis nende sõnakuulelike vägede ülemjuhatuse enda kätte."

"Peaingel Miikael juhatas neid rahulikult ja kindlalt, nagu suurele hingele kohane..."   
"... ainult peaingel Miikael ja tema kõrval mõned nelja leegitseva tiivaga inglid panid veel arvutu sõjaväe rünnakule vastu. nad taganesid, kuid ei pööranud oma rinda meist ära, ja Miikaeli nägu jäi rahulikuks nagu alati."
/Anatole France "Inglite mäss", 1914. a, e.k 1976. a/

Fotod: Albert Lázaro-Tinaut.
Gracias a Albert.

Mihklipäeva lähenedes

Mihklipäev on lähenemas ja koos sellega ka hingede aeg, hinge- ja inglisügis. Siin on üks neist postkaartidest, mis mõni aasta tagasi jõudis mu kogusse tänu sõpradele Peruus. Vist kõige tuntum peaingel Miikaeli kujutav pilt maailmas. Meeldetuletus igavesest võitlusest valguse ja pimeduse vahel, aga ka ingel-kangelase igavesest üllusest ja noorusest, langenud ingli hingeheitlusest, inimhingede kaalumisest saatuse ja jumala kaalukaussidel.
Postkaart minu kogust / Postcard from my collection.

Peaingel Miikaeli lood

Frontal dels Arcángels.
U 1220. - 1250. a.
Museu National d'Art de Catalunya
MNAC-i postkaart, 2008. a.

Alguses mõtlesin, et panen need kaks hiljuti Barcelonast saadud postkaarti blogisse alles 29. septembril, mis ju mihklipäev on ja paljude jaoks ka peaingel Miikaeli päev ja/või kõikide peainglite püha. Aga nende kaartide juurde teksti mõteldes hakkas kahju Kataloonia kunstimuuseumis näidatava põneva kunstiteose piltidega nii kaua oodata.

Frontaali ülemisel punasel tagapõhjal on kaks peainglit, Raphael ja Gabriel ametis inimhinge kandmisega.

Fragment ülalolevast postkaardist.

Ülal tumedal tagapõhjal võitleb peaingel Miikael (kes paljudes rahvapärimustes ka Püha Jüriga samastub) draakoniga.

Fragment ülalolevast postkaardist.

All tumedal tagapõhjal (ja siinsel teisel postkaardil) kaalub peaingel Miikael hingi viimsel kohtupäeval. Seda võib vaadata ka Hea ja Kurja võitlusena - meie tegude must tagapõhi ja tumedad mõtted püüavad alati inimloomusest võitu saada ja siis on võib-olla hea, kui meil on peaingli näol olemas hingehoidja (kui muidugi on...).

All punasel tagapõhjal ei ole ingleid. Väidetavalt on kujutatud meest ja pulli. Aga ometigi seostub ka see pilt legendiga peaingel Miikaelist.

Fragment ülalolevast postkaardist.

Legendil Gargano mäest ja koopast on palju variatsioone, ka sündmuse toimumisaeg on neis erinev. Toon kaks näidet.

Ühest hispaaniakeelsest katolikufoorumist leidsin pajatuse sellest, et umbes 490. aastal otsinud Gargano külavanem oma lemmikpulli. Kui ta arvas, et on looma lõplikult kaotanud, nägi ta, et pull on koopas. Et pulli kõrgest koopast väljuma sundida, laskis ta teda noolega. Aga nool pöördus lennul mehe poole tagasi. Üllatunud mees läks piiskopi juurde ja rääkis, mis koopas juhtus. Piiskop palvetas kolm päeva ja uuris asjaolusid, et saada selgust, kas tegemist olid õnnetu juhusega või taevaste jõudude tahtmisega. Siis ilmutas talle end peaingel Miikael,kes ütles, et on alati Jumala teenistuses ning ei taha, et selles pühas koopas pulle tapetaks. See koobas avaneb taevale ja selles antakse andeks inimeste patud, sest see on pühendatud kristlusele.

Kuid piiskop kahtles Miikaeli sõnades. Aasta pärast, kui Garganosse ähvardas tungida vaenlane, ilmutas Miikael end piiskopile uuesti. Ta lubas võitu vastase üle ja soovitas mäekülge koopasse ehitada kiriku. Kuid piiskop kahtles ikkagi ja pöördus nõu küsimiseks paavsti poole. Paavst soovitas tal kolm päeva palvetada ja paluda abi, et mõista Miikaeli ettepanekut. Peaingel Miikael ilmutas end uuesti ning näitas piiskopile koopas toredat punase lina ja kristallristiga altarit. Koopa sissepääsu juures oli jalajälg, mis andis kinnitust ingli kohalolekust.

Mitte nii pikalt ja väiksema pieteeditundega on Garganos toimunu oma "Ingliraamatus" ("Das Buch der Engel", 2005;  e. k  2007. a)  kokku võtnud D. ja G. Bandini:

"Siin olevat peaingel Miikael VIII sajandi algul (708. a) Avranches`i piiskopile unes ilmunud ning käskinud tal minna selle muljetavaldava mäe juurde ja rajada tema auks pühamu kohale, kuhu üks sõnn end on peitnud. Pühamu pidi oma mõõtmetelt vastama maa-alale, mille sõnn oma sarvedega üles oli kündnud. Kui piiskop selle unes saadud nägemuse pelgaks unenäoks arvas, ilmus Miikael talle veel teist ja siis juba võrdlemisi kannatamatult kolmandatki korda. Kui ka sellest ei piisanud, et oma ameti kohta üpriski umbuskset piiskoppi veenda, vajutas Miikael talle pöidlaga valusalt pealuu peale -- sellest tekkinud lohk jäi piiskoppi elu lõpuni saatma. Ingli sellel teol oli aga viimselt tohutu edu, sest eks tea ju igaüks, kui paljud haiged vaevaliselt Mont St Micheli tippu ronivad, et siis tänu Miikaeli abil aset leidnud tervenemisele reipalt koju tagasi marssida. Vaevalt et keegi veel imeks paneb, miks just sellest peainglist sai prantslaste rahvuspühak."

Frontal dels Arcángels.
Detail. Hingede kaalumine. 13. saj.
Museu National d'Art de Catalunya.
MNAC-i postkaart, 2010. a.

Huvitav on see, et frontaali neljast pildist on kolm seotud peaingel Miikaeliga. Küllap annab see tunnistust Miikaeli (ja temast loodud legendide, müütide ja muu inimloomingu) olulisusest nagu taevas, nõnda ka maa peal. Ja veel tasub vaadata, kui liigutavalt ja toredasti on ammused tundmatud (arvatavasti katalaani) kunstnikud või kunstnik peaingleid kujutanud, kui omapärased meie pilgu jaoks on nende tiivad ja kui haprad nad tunduvad oma vägevuses.

Aitäh Albertile postkaartide eest.
Gracias a Albert (http://filateliacultura.blogspot.com/).

Jaume Huguet' võidukas Miikael

"Peaingel Miikaeli võit Antikristuse üle"
1455 - 1460
MNAC - Museu Nacional d'Art de Catalunya

Jaume Huguet (1412? - 1492) oli katalaani maalikunstnik. Tema vararenessanslikke töid on võimalik näha Barcelona muuseumidele lisaks ka näiteks Pedralbesi kloostris ja Palau Reiali Püha Agatha kabelis.

On huvitav kokkusattumus, et vaid mõned kuud pärast Jaume Huguet' surma 1492. aasta mais jõudis Kolumbus Ameerikasse. Nii võime inimesi Huguet' paljudel maalidel vaadata kui maailma mastaabis suure ajaloolise sündmuse kaasaegseid, saada aimu nende riietumisviisist ja võib-olla nende näoilmete ja žestide kaudu ka suhtumisest ilmaellu ja inimestesse. Inglitesse, voorustesse ja pahedesse samuti. Väga põnev.

Arvatavasti kirjutan sellest kunstnikust siin blogis tulevikus veel, sest sellele postkaardile allkirja jaoks andmestikku otsides leidsin internetist väga palju tema huvitavaid inglimaale. Ka on Jaume Huguet üks neist kunstnikest, kelle maalitud "Püha õhtusöömaaja" põhjal järeldatakse üsna kindlalt, et üks Jeesuse jüngritest oli naine, ja arendatakse keerulisi teooriaid Püha Graali päritolu kohta.

Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias a Albert  (http://filateliacultura.blogspot.com/).

Inglid Athose mäelt

Need Thessalonikist 2006. a ostetud postkaardid kujutavad ingleid Athose poolsaare kloostritest.

 Peaingel Miikaeli  kujutav ikoon.

Athos, 16.saj

 Püha Johannest kujutav ikoon.

Pantokraatori klooster, Athos, 17. saj.

Selgituseks: Chalkidiki poolsaart Kreekas kutsutakse Poseidoni kolmhargiks, sest ta jaguneb omakorda kolmeks poolsaareks – Kassandra, Sithonia ja Athos. Athose poolsaare tipus tõuseb 2033 meetri kõrgusele püha Athose mägi (Agion Oros), mille asukateks on vaid mungad ja meessoost palverändurid. Seetõttu on saare põhirajatised mungakloostrid, kus parematel aegadel on elanud kuni 40 000 munka, nüüd ainult 1500.

Athosel on 20 kloostrit, neist 8 läänekaldal, 8 idakaldal ja 4 keskosas. 17 kloostrit on kreeka õigeusu omad, 1 bulgaaria, 1 vene ja 1 serbia klooster. Kõik need kokku on maailma ainus mungavabariik oma rangete keeldude ja käskudega.
Postkaardid minu kogust / Postcards from my collection.

Gerard Davidi inglid

Gerard David (1460 – 1523) oli varajane Madalmaade kunstnik ja käsikirjade illustreerija, kelle looming vahepeal isegi unustusehõlma kippus vajuma, kuid keda nüüd kõrvutatakse tema aja kuulsamate kunstnikega. Eelmises postituses oli tema "Kuningate kummardamine", siin on aga valik töödest, millel ka ingleid kujutatud.

"Neitsi ja laps nelja ingliga"
1505, New Yorgi Metropolitan Museum.

Ingleid maalilt "Neitsi ja laps nelja ingliga".

"Püha Miikael"
Viini kunstimuuseum.

"Maarja ja laps kahe musitseeriva ingliga"

Sedano perekonna kolmikmaal,
keskosa.
1490 - 1495, Louvre, Pariis.

"Kuulutus"
1506, New Yorgi Metropolitan Museum.

 

"Neitsi neitside hulgas"
1509, Roueni kaunite kunstide muuseum.

Viimase pildi puhul on põnev, et sellele on kunstnik vasakpoolsesse ülanurka maalinud ka iseenda.

Üks küsimus on mul selle, aga ka rohkete teiste kunstnike inglipiltide vaatamisel veel tekkinud, aga ma arvan, et ei saa sellele kunagi vastust. Miks mõnel puhul maaliti ingleid värviliste tiibadega, teistel kordadel aga valgetega? Miks mõni kunstnik  maalis ainult värviliste, teine aga valgete tiibadega ingleid, kolmandad hoopiski nii ühtesid kui teisi, arvatavasti sõltudes meeleolust ja kujutluspildist, aga võib-olla ka ikkagi veel millestki muust... Millest siis?