Showing posts with label Eesti. Show all posts
Showing posts with label Eesti. Show all posts

8.12.21

„Talveöö unenägu“


9. dets 2021 - 15. jaan 2022 on kunstigaleriis Vernissage (Tallinn, Olevimägi 16) avatud Ukraina päritolu Eesti kunstniku Anatoli Strahhovi isikunäitus „Talveöö unenägu“.

Näha on 50 maali, neist suurem osa valminud aastatel 2020-2021. See näitus on aken mälestuste ja unistuste helgesse muinasjutumaailma, täis jõuluime meeleolu. Töid saab koondada mitmesse temaatilisse tsüklisse: sümboolsed kompositsioonid, ikoonikunsti süžeed, maastikud, aktid ja äratuntavad metafoorsed kujundid. Kuid autori loomingus puuduvad selged piirid žanrite, aja ja ruumi vahel, fantaasia ja reaalsus põimuvad.

Anatoli Strahhov (sünd 1946. a Ukrainas) on lõpetanud Zhinvali (Gruusia) kunstikooli ja ERKI maali erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Vene Kunstnike Ühenduse liige ning esineb regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal.

„Kes sina veel oled?“:
„Kuuvaras“:
„Liider“:
„Paradiisiõun“:
(Postituses on kasutatud kunstigalerii Vernissage pressiteadet ja sellega kaasnenud reprosid, saadud EAL-i listi kaudu 8. dets 2021.)

8.6.21

„Nähtamatud Inglid“


 Grupp Eesti muusikuid eesotsas Mikk Targo ja Riho Sibulaga kinkisid tervishoiutöötajatele tänutäheks nende panuse eest laulu „Nähtamatud Inglid“:

https://youtu.be/d7-1MpSnlBQ

YouTube'is on ka laulu sõnad. Siia panen ainult refrääni:
„muutuv maailm
andestab kõik ajad
uued tuuled tunded tõed ja teed
nähtamatu ingli puudutus
ja tema hääle kaja
ootel ohud
hoiab eemale“
Tänases pressiteates ütleb Mikk Targo, et laulu idee tekkis mõned kuud tagasi, kuid sai hoogu hetkest, kui muusikud kuulsid PAI algatusest. „Vabakutseliste loojatena ei ole meist suuri annetajaid, meie panus piirdub muusika kirjutamise ja selle esitamisega. Mul on väga hea meel, et kõik, keda me selles projektis osaleda palusime, olid lahkelt nõus,“

Muusika kirjutas Mikk Targo, sõnad Jüri Leesment ja laulu esitas Riho Sibul. Trummid - Tanel Rubel, bass - Mihkel Mälgand, akustiline kitarr - Paul Neitsov, kitarri fillid -  Tõnu Hallik & Laur Joamets, klahvpillid ja arranžeering - Mikk Targo, mix - Kristo Kotkas & Mikk Targo ning video - Andrus Kasesalu.

Postituses on kasutatud pressiteadet.

1.1.20

Tänulikkus


TÄNULIKKUS 
Betti Alver 

Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? 
Ma kuulutan su sekundid kõik imeks 
täis iluehmatust ka täna hommikul. 
/1965/ 
(Kogust "Tähetund". Eesti Raamat, 1966.)  

Postkaart (Eesti, u 1920) minu kogust. / Postcard from my collection.


Head blogisõbrad, jaanuari lõpul saab SULEKE 12-aastaseks. Nende aastate jooksul on siia kogunenud üle 1130 postituse, millest suurem osa tutvustab minu inglipostkaartide kogus leiduvaid kaarte. Suur tänu teile, et olete olnud nende aastate jooksul SULEKEsele head kaasteelised ja usutavasti leidnud siit enda jaoks huvitavat ja köitvat lugemist. Nüüd on SULEKEsel aeg võtta määramatuks ajaks blogipuhkus, et otsustada, kas millalgi tulevikus jätkata või lõpetada. Olgu teil seni lugemisrõõmu siin juba sisalduvast, jätkugu teie elus kauneid hetki ja ilusaid kohtumisi! Õnnerikast uut aastat!

17.12.19

Nagu kaks tilka vett...

2000. a

2019. a

Postkaardid (Eesti 2000 ja 2019) minu kogust. / Postcards from my collection.

1.12.19

Mis on inglitel seljas... ja need teised küsimused


"I was relieved when she began about the angels.
“What do they wear for clothes?” she asked in her German-English.
“Why, you’ve seen them in pictures,” I answered, “in beautiful, long dresses, and with big, white wings.”
“Feathers?” she asked.
“I suppose so,— and long dresses, all white and beautiful.”
“Are they girlies?”
“Girls? Ye—es.”
“Don’t boys go into the Himmel?”
“Yes, of course, if they’re good.”
“And then what do they wear?”
“Why, the same as all the other angels, I suppose.”
“Dwesses?” She began to laugh, looking at me sideways as though she suspected me of making jokes. “What a funny Mummy!” she said, evidently much amused."

/Elizabeth Von Arnim "Elizabeth and Her German Garden" (1898)/

Postkaart (Eesti, 2019) minu kogust. / Postcard from my collection.

26.11.19

Valgus ei saagi vanaks


VALGUS EI SAAGI VANAKS
Jaan Kaplinski

Valgus ei saagi vanaks
valgus on ikka uus
valgus on see mis paistab
kaugel tunneli suus

Valgus on jaaniuss rohus
valgus on küünal käes
valgus on see mis paistab
siis kui ta aeg on käes

Valgus on vahel ainult
tilluke valge täpp
valgus on valguse poole
teerada näitav näpp
/Kogust "Tule tagasi helmemänd", Eesti Raamat 1984./

Postkaart (Eesti, 2019) minu kogust. / Postcard from my collection.

22.10.19

Näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“


24. oktoobril avatakse Tallinnas Niguliste muuseumis näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“, mis räägib loo kristliku maailma kõige tuntuma naise elust, esitades seda läbi kesk- ja varauusaegsete kunstiteoste. Vaatajate ees on haruldased 13.–17. sajandist pärinevad altariretaablid, maalid, skulptuurid ja esemed Eesti ja Läti kogudest. Suurt osa neist näevad muuseumikülastajad esmakordselt.

Näitus on avatud 25. oktoobrist 2019 kuni 26. aprillini 2020.

Loe lähemalt:

Pilt ja tekst Eesti Kunstimuuseumi pressiteatest.

24.9.19

"Tuleaseme ingel (Sürrealismi triumf)"

Max Ernst
"Tuleaseme ingel (Sürrealismi triumf)"
"L’ange du foyer (Le triomphe du surréalisme)"
1937. Erakogus.
(Repro internetist.)

Max Ernst (2. aprill 1891 - 1. aprill 1976) oli saksa maalikunstnik, skulptor, graafik ja luuletaja, üks juhtivaid sürrealiste kunstiajaloos.Ta püüdis oma loominguga vastanduda kristlikule õpetusele ja Euroopa akadeemilise kunsti esteetilistele väärtustele. Tema eriline pildikeel on raevukas, veider, sarkastiline, mõneti häiriv ja alati hämmastav. - Wikipedia.

Eestivene kirjanik Andrei Ivanov kirjutab oma romaanis "Обитатели потешного кладбища" (2018, e. k "Isevärki kalmistu asukad" 2019) ühest 1930ndatel aastatel Pariisis loodud Max Ernsti inglipildist niimoodi:
"Ангел был впечатляюще грозный, правда, он больше походил на хлопья грязной пены, или рыхлый поржавевший сугроб, или сгустки закатных грозовых облаков, а может, на сваренное в чане белье: рубашки, юбки, наволочки, носки – все вперемешку, и все покрасилось! Можно притвориться, что та яркая сизая полосочка – это небесная молния, которую скрученной в мыльных муках рукой сжимает ангел; но, признаюсь, если бы Шершнев не сказал, что это был ангел, мне бы никогда это в голову не пришло."

11.9.19

„Õndsate nimed on pöörikuu tuuled…“

Gustave Moreau
„Kristus inglitega“

* * *
Uku Masing

Õndsate nimed on pöörikuu tuuled
suve ja kevade vahepääl.
Tunnil, kui lehina liiguvad Jumala huuled,
õhtuna väriseb lugev hääl,
nad ärkavad just nagu karusamblast
habestunud kuuseokste seast
ja pikkamisi lainetavad läbi taeva.

Aga Jumala kumeralt kämblalt
otsekui pinguli purjelt laeva
lendavad nendega inglite parved.

Iga täht sel pikal, lõolaulukärmel teel
tunneb võdisedes lõhna kullerkupu,
tuulehoog ta valgusesse viskab oma ehted
ning ta virvendab kui laine vaiksel veel,
kuhu ainult surnu eluks igaveseks upub.
Kiiremalt kui lehevari sinetaval rohul
möödub sulgund kullerkupu tuule ingel,
ja ta kiidulaulu viis kui marus kasetohul
tunneb et on uni hää ta õndsal hingel.

Tähed sätendavad maiseid lõhnu saates
ära yhe teise järgi otsatusist kaugemalle,
aga õndsad ise on kuuvalgest kootud paates
taeva vaiksel merel ja ei tea kui ligi Talle.

Ja mu Jumala kumeralt kämblalt
otsekui hõbedast taotud vene
tõusevad noorkuu säravad sarved.
/13. VI 35/
Allikas: Uku Masing, Valik avaldamata luuletusi veebilehelt Kirik & Teoloogia.
http://kjt.ee/2014/08/uku-masing-valik-avaldamata-luuletusi/

Seda maali mul postkaardina pole. Kuid internetist leitud koopia panen siia sellepärast, et prantsuse sümbolist Gustave Moreau (1826-1898) on üks mu lemmikkunstnikke. Tema maalist „Rändaja ingel“, mida ta majamuuseumis Pariisis hulk aastaid tagasi vaatamas käisin, olen varem kirjutanud siin.

Moreau' maalidele on omane eriline hingestatus. Tema värvigamma ja teostus on üsna äratuntavad ja iga tutvumine mõne tema taiesega on minu jaoks suur rõõm. „Kristus inglitega“ kohta aga leidsin internetist üsna vähe andmeid, seepärast ei tea täpset maalimisaega, hoiukohta ja maali sünnilugu.

7.4.19

Kevadpühad lähenevad, jänkud ja tibud asuvad jälle tegutsema


Teise maailmasõja eelse Eesti tuntumaid raamatu- ja tarbekunstnikke oli Richard Kivit (1888-1981). Tema rohkest loomingust olid eriti laialdaselt tuntud lasteraamatute illustratsioonid ja postkaardid, viimastest omakorda eriti lihavõttekaardid. Munadepühadeks saadeti neid meelsasti ja neid leidub veel tänapäevalgi paljudes Eestimaa kodudes. Tema postkaartidest on aastate jooksul tehtud ka üsna palju kordustrükke.


Paljudel Kiviti lihavõttekaartidel on selgesti äratuntavaid motiive meie linnadest ja maakohtadest. Siinsetel reprodel näiteks Tallinnast (Estonia teater), Tartust (Kivisild) ja mingist väiksemast linnast (veetorn).


Kivit oli möödunud sajandi algusaastatel R. J. von zur Mühleni õpilane Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Oma oskusi täiendas ta Berliinis, kuid pöördus kodumaale tagasi, et siit lõplikult lahkuda 1944. a. Ta töötas Lääne-Saksamaal Herba & Schneider'i kirjastuse illustraatorina ning Stuttgardi ja Karlsruhe loodusmuuseumi joonestajana. 1981. a suri ta Saksamaal.

Postkaardid (1930ndad, Eesti) minu kogust. / Postcards from my collection.

Richard Kiviti lasteraamatuillustratsioonide näitena on siin blogis postitus „Inglid ja kadakas“.

10.3.19

Uinujad



* Liia Lumilaid (sünd 1967) on eesti invakunstnik. Ilusad omavalmistatud postkaardid inglikestega on ainult üks väike osa tema loomingust, kuhu kuuluvad ka maalid, portselanimaal ja moekunst.

Postkaardid (Eesti, 2012) minu kogust. / Postcards from my collection.

18.1.19

"Neitsi ja Laps inglitega"

Jaume Huguet
"Neitsi ja Laps inglitega"
1451.
Kataloonia kunstimuuseum, Barcelona.

***
Üks jumal on juhtumisi
ridade vahele jäänud.
Juhtumisi
on juhtunud.

Kõik ne va elud ja käänud.

Kuhtumisi ja luhtumisi.
Kurbi öid, hüvi hommikuid, kõike.

On olnud tuhastumisi
ja puhtumisi.

Üks Jumal on.
Juhtumisi.

/Karl Martin Sinijärv,
Looming, dets 2018./

Kaardi tagaküljel on maali autorina kirjas Jaime Huguet, kõiksugustes teatmikes aga enamasti Jaume Huguet.  Kuid kes seda enam täpselt teab. Katalaani kunstnik elas aastatel 1412-1492.

Üks inglikolmik maalilt:


Vaata siit blogist veel Jaume Huguet' maale:
"Jaume Huguet' võidukas Miikael"
http://suleke.blogspot.com/2011/09/pilk-peainglile-labi-kolumbuse.html
"Mihklipäev" http://suleke.blogspot.com/2012/09/vooras-mees.html
"Sa oled unelmais ja lõhnus, kajas..."
http://suleke.blogspot.com/2014/09/sa-oled-unelmais-ja-lohnus-kajas.html

Aitäh Albertile kaardi eest.
Gracias a Albert!

Postkaart (Hispaania, 1970ndad) minu kogust. / Postcard from my collection.

20.12.18

„Päkapiku miksid“

Paula Mustalahti
„Päkapikk ja põder“
/SJK, 2018/

/Selle postituse tegemisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu pressiteadet 20. dets 2018/

Teist aastat toimunud ERRi jõululuulekonkursile laekus ühtekokku 1150 luuletust. ERRi tele ja raadio pühadekavas esitamiseks valiti neist välja 13. Võitis Signe Kullamaa luuletusega „Päkapiku miksid“.

PÄKAPIKU MIKSID
Signe Kullamaa

Päkapikku tahaks näha ükskord oma silmaga.
Tahaks teada, kas ta tõesti liigub iga ilmaga.
Tahaks näha, kuidas välja näeb see lahe kutt –
kas tal punakuub on seljas, mütsi otsas valge tutt?
Kas on igal lapsel oma või on kamba peale üks?
Kui ta ronib või siis roomab, kuidas terveks jääb ta püks?
Kuidas jaksab terve päeva minu järgi luurata?
Kas on krabinat siis kuulda, kui vaid pingsalt kuulata?
Kokkuvõttes liiga palju küsimusi õhku jääb.
Loodan ikka salamisi – kindlalt teda ükskord näen.

Selle lootusrikkalt uudishimuliku luuletuse juurde sobib minu meelest ülihästi  soome kunstniku Paula Mustalahti suuga maalitud „Päkapikk ja põder“ suu ja jalaga maalivate kunstnike ühingu kirjastuse (Eesti, SJK-Kirjastus OÜ) jõulukaartide selleaastasest komplektist. l

Lisaks peategelastele meeldivad mulle sellelt maalilt iseäranis südamlikud jänesed.

Postkaart (2018) minu kogust. / Postcard from my collection.

9.12.18

Selle aasta jõuluingleid

Soojad soovid, tähesära, jõulumeeleolu - iga-aastane jõulukaartide teeleminek on alanud. Sealhulgas inglite lend...




Kahjuks ei ole kirjastuse Karto jõulukaartidel märgitud kunstniku nime, seetõttu ei tea ma ka nende kaunite inglitega südamlike postkaartide autori(te) kohta midagi lisada. Sama kehtib ka allpool oleva Soome postkaardi kohta, millel jälle pole kunstniku nime.


Postkaardid (Eesti /3/ ja Soome /1/, 2018) minu kogust. / Postcards from my collection.

8.10.18

"Russalka" postkaartidel


1973. Foto: E. Voit. Kirjastus Eesti Raamat.


1978. Foto: Gustav German. Kirjastus Eesti Raamat.


1981. Foto: A. Rjazantsev. NSV Liidu Sideministeerium.

2000 (?). Fotograaf märkimata. Stuudio Morgan.

2000 (?). Fotograaf märkimata. Stuudio Morgan.


2016. Foto: Toomas Tuul. Huma.

2016 (?). Foto: Ain Aavik, Ants Valdas. Karto.

Postcard, 2017. Foto: Sergei Zjuganov. Vivesti.

Postcards (1973-2017, Estonia) from my collection.

Veel "Russalka" kohta selles blogis:
""Russalka" vaated". http://suleke.blogspot.com/2010/08/russalka-august-2010.html
"Russalka". http://suleke.blogspot.com/2008/01/russalka.html
"Suve alguse kirglik suudlus". http://suleke.blogspot.com/2012/06/suve-alguse-kirglik-suudlus.html
"Maiõnnistus". http://suleke.blogspot.com/2016/05/maionnistus.html

27.9.18

Paavst Maarjamaal

Kai Kiudsoo-Värv
„Maarjamaa Ema. Mater Terrae Marianae. MMXVIII A.D.“

23.-25. septembril 2018 toimus paavst Franciscuse apostellik reis Leedusse, Lätisse ja Eestisse seoses nende riikide 100. aastapäevaga. Eestis viibis paavst 25. septembril.

Eesti katoliiklased kinkisid paavstile „Maarjamaa Ema“.

Algne Maarjamaa Ema ikoon oli maalitud Salus Populi Romani ikooni põhjal ning paiknes Tartus jesuiitide kloostris. See ikoon on nüüdseks hävinud, kuid sellest tehti Maarjamaa 800. juubeli tähistamise aastal 2015 Maarja Gildi eestvedamisel uus koopia.

Maarja kujutise taustal on Eesti loodusmaastik. Meie vanemas kõnepruugis on talletunud paljud Maarjaga seostuvad taimenimed, nt maarjakask, maarjahein, maarjasõnajalg jne. Meie vanemas rahvalaulus on säilinud lood Maarjast ja Jeesusest nii Setumaal kui Lääne-Eestis.

Klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värvi taiese „Maarjamaa Ema“ mõõdud on: 62 x 47 x 3 cm. Materjalid: klaas, ahjuvalu; kasepuit, helkiva kase spoon. Kasepuust ja maarjakase spooniga kaetud raami on teinud puidutöö meister Meelis Kihulane. Taimede joonistamisega aitas kaasa Reet Talimaa.

Kunstnik on öelnud: „Paljud Eestimaa inimesed peavad tänini loodust pühaks, mida ta kahtlemata on kui Looja looming. Erinevad vallutajad on tulnud ja läinud, aga külad, maastik, inimesed ja loodus on jäänud. Siinsel maastikul on oma mälu, mis väljendub keeles ja kohanimedes ning enesemääratluses kohatunde kaudu.“

Eestis oli paavstil kohtumine presidendi, valitsuse, tsiviilühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega, oikumeeniline kohtumine noortega luterlikus Kaarli kirikus, samuti kohtus ta katoliku kiriku halastustöö abisaajatega ja pidas Püha Missa Vabaduse väljakul.

Esimesena nimetatud kohtumisel peetud kõnes ütles paavst Franciscus:
„Da secoli queste terre sono chiamate „Terra di Maria“, Maarjamaa. Un nome che non solo appartiene alla vostra storia, ma fa parte della vostra cultura. Pensare a Maria evoca in me due parole: memoria e fecondità. Lei è la donna della memoria, che custodisce tutto ciò che vive, come un tesoro, nel suo cuore (Lc 2,19); ed è la madre feconda che genera la vita di suo Figlio. Ecco perché mi piacerebbe pensare all’Estonia come terra di memoria e di fecondità.“

Tõlge: „Sajandeid on seda maad tuntud nimetuse all „Maarjamaa“. See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist. Maarja peale mõtlemine toob mulle meelde kaks sõna: mälu ja viljakus. Maarja on mäluga naine, kes peab oma südames kalliks kõiki elusolendeid (vrd Lk 2:19), ja ta on viljakas ema, kes andis oma Pojale elu.
Seega sooviksin ma mõtiskleda Eestist kui mäluga maast ja kui viljakast maast.“

Tõlge inglise keelde: „For centuries these lands have been known as „the Land of Mary“, Maarjamaa. A name that is not simply part of your history, but also part of your culture. Thinking of Mary reminds me of two words: memory and fruitfulness. Mary is a woman of memory who treasures all living things in her heart (cf. Lk 2:19) and the fruitful mother who begets the life of her Son.
Hence, I would like to think of Estonia as a land of memory and of fruitfulness.“


Paavst Franciscuse Eesti kohtumiste üldmõtteks olid read meie vaimulikust laulust "Mu süda, ärka üles!"

Esimene Eestis visiidil käinud paavst oli Johannes Paulus II, kes 10. septembril 1993 Tallinna lennujaama saabununa suudles maad. Ta pidas Tallinnas mitu kohtumist, nende seas kohtus Raekoja platsil linnarahvaga.

Allikad:
Paavsti visiidi veebileht: https://paavsteestis.ee/
Paavsti visiidi kingitused:  https://www.katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/euudised/1834-paavsti-visiidi-kingitused
Püha Tooli koduleht (paavsti kõne itaalia- ja ingliskeelne tsitaat): http://w2.vatican.va/content/vatican/en.html

8.3.18

"Näita mulle oma lemmikõhtut..."


"Päevad jätavad tõotused õhtute täita.
          Päevad tõukavad naudingud õhtute läita.
    Õhtud suudavad tõestada rohkem, kui päevad suudavad väita.
    Näita mulle oma lemmikõhtut, ja ma ütlen sulle, kes sa olid,
          kes sa oled
                      ja kes sa võinuksid olla."

/Artur Alliksaare luuletusest "Õhtute kollane tolm" kogust "Olematus võiks ju olemata olla". 1966 LR./

Postkaart “Beautiful White Sands” sarjast “life is beautiful…” (Austraalia, 2014) minu kogust. / Postcard from my collection.

1.1.18

Niikuinii...

2018
Head uut aastat, Sulekese sõbrad!
Happy New Year!
С Новым Годом!
¡Feliz Año Nuevo!
Felice Anno Nuovo!
Hyvää uutta vuotta!


Selle isetehtud postkaardi kelmika inglikesega saatis üks perekond oma sõpradele 1992. aasta lõpul, soovides nii rahulikke jõuluid kui ka õnnistatud uut aastat. Värskena oli kõigil meeles Lauluväljakul valjusti hüütud teadmine, et ükskord  me võidame niikuinii ja nõnda on kaardilgi kirjas:


"Elu läheb paremaks nii kui nii!"

Sellisena on see tükike meie ajalugu.

Postkaart (Eesti, 1992) minu kogust. / Postcard from my collection.

13.12.17

Esimene jõulukaart 2017


Olen Sulekesse mitu aastat järjest pannud esimesena saabunud jõulukaardi. Enamasti ongi need olnud blogiteemale vastavalt inglite, päkapikkude või jõulumeestega. Sel aastal on esimene kaart jõuluime, -lume ja -valguse lootusega. Aitäh, Erika!

1.12.17

"Jõulukuul on kuused moes"


JÕULUKUUL ON KUUSED MOES
Leelo Tungal

Kuusepärjad nüüd on ustel,
kuuseehted müügil poes.
Kinnastel on kuusemuster –
jõulukuul on kuused moes.

Kuuseoks on jõulukaardil,
mille sulle saadan ma.
Kuuselõhn on jõulutaadil,
kui me tuppa astub ta.

Postkaart (Rootsi, 1964) minu kogust. / Postcard from my collection.