Paula Mustalahti
„Päkapikk ja põder“
/SJK, 2018/
/Selle postituse tegemisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu pressiteadet 20. dets 2018/
Teist aastat toimunud ERRi jõululuulekonkursile laekus ühtekokku 1150 luuletust. ERRi tele ja raadio pühadekavas esitamiseks valiti neist välja 13. Võitis Signe Kullamaa luuletusega „Päkapiku miksid“.
PÄKAPIKU MIKSID
Signe Kullamaa
Päkapikku tahaks näha ükskord oma silmaga.
Tahaks teada, kas ta tõesti liigub iga ilmaga.
Tahaks näha, kuidas välja näeb see lahe kutt –
kas tal punakuub on seljas, mütsi otsas valge tutt?
Kas on igal lapsel oma või on kamba peale üks?
Kui ta ronib või siis roomab, kuidas terveks jääb ta püks?
Kuidas jaksab terve päeva minu järgi luurata?
Kas on krabinat siis kuulda, kui vaid pingsalt kuulata?
Kokkuvõttes liiga palju küsimusi õhku jääb.
Loodan ikka salamisi – kindlalt teda ükskord näen.
Selle lootusrikkalt uudishimuliku luuletuse juurde sobib minu meelest ülihästi soome kunstniku Paula Mustalahti suuga maalitud „Päkapikk ja põder“ suu ja jalaga maalivate kunstnike ühingu kirjastuse (Eesti, SJK-Kirjastus OÜ) jõulukaartide selleaastasest komplektist. l
Lisaks peategelastele meeldivad mulle sellelt maalilt iseäranis südamlikud jänesed.
Postkaart (2018) minu kogust. / Postcard from my collection.
No comments:
Post a Comment