8.6.21

„Nähtamatud Inglid“


 Grupp Eesti muusikuid eesotsas Mikk Targo ja Riho Sibulaga kinkisid tervishoiutöötajatele tänutäheks nende panuse eest laulu „Nähtamatud Inglid“:

https://youtu.be/d7-1MpSnlBQ

YouTube'is on ka laulu sõnad. Siia panen ainult refrääni:
„muutuv maailm
andestab kõik ajad
uued tuuled tunded tõed ja teed
nähtamatu ingli puudutus
ja tema hääle kaja
ootel ohud
hoiab eemale“
Tänases pressiteates ütleb Mikk Targo, et laulu idee tekkis mõned kuud tagasi, kuid sai hoogu hetkest, kui muusikud kuulsid PAI algatusest. „Vabakutseliste loojatena ei ole meist suuri annetajaid, meie panus piirdub muusika kirjutamise ja selle esitamisega. Mul on väga hea meel, et kõik, keda me selles projektis osaleda palusime, olid lahkelt nõus,“

Muusika kirjutas Mikk Targo, sõnad Jüri Leesment ja laulu esitas Riho Sibul. Trummid - Tanel Rubel, bass - Mihkel Mälgand, akustiline kitarr - Paul Neitsov, kitarri fillid -  Tõnu Hallik & Laur Joamets, klahvpillid ja arranžeering - Mikk Targo, mix - Kristo Kotkas & Mikk Targo ning video - Andrus Kasesalu.

Postituses on kasutatud pressiteadet.

26.4.21

„Igaühel oli üks kaitsevaim, aga koguni kaks hinge...“

Hugo Simberg
„Palvus“ (või hoopis „Hardus“,
soome keeles on mõlemad „Hartaus“).

„Ristiusu õpetused ja vanad uskumused olid kokku miksitud seguks, milles kristlikud pühakud said loodusvaimude ja esivanematega hästi läbi. Kõige taga seisis vaim või õigemini miljardid vaimud. Nendest räägitigi kui väest, sest nad panustasid kollektiivsesse jõusse. Vaimude väevõim möllas kõiges elusas ja elutus, tuues ja viies õnne ja tervist. Igal matsil oli oma, eelkäijatelt päritud kaitsevaim. Mõni ime siis, et me üha vaimustume, kui midagi õige kaunist näema.

Igaühel oli üks kaitsevaim, aga koguni kaks hinge. Inimese elujõud asus vaimuhinges ehk leilis. Inimene oli kaputt, kui hingamine lakkas ja leil lõplikult ära auras. Leili kõrval oli inimesel omahing, mis oli tema nähtamatu koopia. Kui omahing pages kehast pakku, ei surnud inimene ära, vaid jäi haigeks. Siis oli tark pöörduda pühakute, haldjavaimude, posijate, loitsijate ja nõidade poole, kellel leidus hulganisti nippe, kuidas omahinge koju tagasi meelitada. Nõidu võidi kutsuda ka manatarkadeks. Nad olid muistsete šamaanide ülesanded pärinud teadjad, kellelt saadi abi igaks elujuhtumiks, isegi hinge lahkumiseks.“

/Juha Hurme „Neem“, Varrak 2021, tlk Tiiu Kokla./

Pilt: postkaart minu kogust (Soome, Ateneum, u 2003).

31.3.21

Pühakutest

„Pühak on kõmpinud maa peal ja tema jälgedes võib käia palverännuteedel ning saada kinnitust oma usule: siin ta istus, seal ta sõi, siin ta pissis ja seal seisis pea peal. Pühaku luud ja muud reliikviad moodustasid keskse osa pühaku kultusest. Pühak oli otsekui igas reliikvias ligi – pühaku säilmed olid Jumala käsitamatu väe kaudu pühak ise! On teada isegi kiriku korraldatud pühakute seminare, kus osalejad viibisid kohal väärikalt nende aujärjele asetatud reliikviate vahendusel!“
/Juha Hurme „Neem“, Varrak 2021, tlk Tiiu Kokla./

Pilt: Andrea Vanni fresko Siena püha Dominicuse kirikus, ~1400, vanim teadaolev kujutis Siena Katarinast.

Siena Katarina (25. märts 1347 – 29. aprill 1380) oli dominikaanlasest tertsiaar ja pühak. Pärast surma maeti ta dominiiklaste kalmistule. 1383. aastal kaevati säilmed üles ja viidi Santa Maria Sopra Minerva basiilikasse. Katarina pea eraldati kehast ja toimetati Siena Püha Domenicuse kirikusse, kus seda käiakse senini kummardamas.

19.1.21

Kaitseinglitest

"Ellei unta ole se, että Matteuksen tarinan enkelit etsivät minut käsiinsä, kantavat mukanaan hetken ja lentävät kanssani tähtiin, joita he kertovat pitävänsä asuntoinaan. Näin on Jeremiakin aina kertonut ja näin minä uskon. Niin paljon on taivaalla tähtiä, että jokaiselle enkelille riittää omansa. Tähdeltään käsin enkeli seuraa ja suojelee valitsemansa ihmistä. Jokaisella on suojelusenkeli, jos ihminen vain itse niin tahtoo. Jokaisella on myös oma tähtensä, sillä tuntuu, että taivaan tähtiä on jopa enemmän kuin ihmisiä.

Unessakin mietin sitä ja ihmettelen toisaalta kun näen, miten jollain tähdellä on pimeää ja kylmää ja siellä asuu silloin musta enkeli; jollain taas valoisampaa ja kuumempaa. Siksi se taas sopii valkeille enkeleille. Niin heillä on hyvä olla ja keveämpi liikkua ja asustaa. Kuten ihmiset ovat enkelitkin erilaisia.

Äitini kertoman mukaan jokaisen suojelusenkeli muistuttaa sitä ihmistä, jonka kohtaloksi ja vartijaksi enkeli on taivaasta määrätty. Mietin etteikö kaikki sittenkin voisi olla toisinpäin. Eikö ihminen itse pyydä enkeliä saapumaan. Vai onko sittenkin niin, että enkelit ovat aiemmin kuolleita läheisiä ihmisiä. Jos, olisiko äitinikin muuttunut enkeliksi. Ja jos oli, suojeleeko juuri hän yhä minua?"

 
/Hannu Mäkelä "Näkymättömät, Romaani pakolaisuudesta 2000 vuotta sitten"; e-raamat, 2018/

Pilt: palvekaart kaitseingliga minu kogust (autorit ei tea).