Vallatused Cupidoga

Ka suurtel inimestel on vaja vahetevahel lõõgastuda. Vist aitavad siis kõige paremini vallatused armastusjumalaga. Tõenäoliselt arvas niimoodi taani/islandi tunnustatud ja enamasti tõsimeelne kujur Bertel Thorvaldsen (1768 või 1770 --1844).

"Cupido kolme graatsiaga"

"Cupido ja Psyche"

"Cupido võlub lilli"

"Cupido ratsutab lõvil"

"Cupido ja Jupiter"

"Cupido koeraga"

"Cupido liblikaga"

"Cupido ja Bacchus. Sügis"

 

 

 

"Cupido ja Bacchus"

"Cupido purjetab"

"Cupido luigelaul"

Taani rännanud islandlase perekonnast pärit Bertel Thorvaldsen õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. 1797. aastal läks ta Rooma ja tuli tagasi kodumaale alles 1838. aastal. Sellest hoolimata oli ta Taanis väga populaarne ja tegutses akadeemia professori ja direktorina.

Üldiselt peetakse Thorvaldseni tõsimeelseks kunstnikuks, kes kujutas stseene antiikmütoloogiast, ajaloost, religioonist, ning tüüpiliseks kõrgklassitsismi esindajaks, kelle skulptuurid olid vägagi idealiseeritud. Thorvaldsen lõi ka palju monumente ja mälestusmärke. Väga hästi õnnestusid tal reljeefid.

Tal on ka päris palju inglikujusid. Tõsisemaid neist panen blogisse ehk mõnel teisel korral, siin aga on skulptori lõbusam pool - Thorvaldseni vallatused Cupidoga ehk mõned tema loodud paljude Cupidode seiklustest.

Cupidosid lõi ta kogu oma loomeaja jooksul, siinsetest on vanim - "Cupido ratsutab lõvil" - loodud 1809. aastal ja viimane - "Cupido luigelaul" - 1843. aastal. Ülejäänute loomisaastad jäävad nende kahe vahele. Kuigi pildid pole reljeefide loomise järjekorras (vaid nii, nagu nad ise tahtsid), saab näha, kuidas on poisikesest armastusjumal muutunud aastate jooksul, seejuures kunagi vananemata.

Kõik piltidel olevad Cupido-reljeefid kuuluvad Taani riigile ja enamik neist on väljas Thorvaldseni muuseumis Kopenhaagenis.

Cupido nimi tähendab ladina keeles "iha", ta on rooma armastusjumal, vastab nagu Amorgi kreeka Erosele.