Burne-Jonesi armuke ja inglid

Ingel aknalt

Edward Coley Burne-Jones (28. august 1833 – 17. juuni 1898) oli inglise kunstnik, kes ühevõrra andekalt joonistas, maalis, kujundas kirikute vitraažaknaid ja joonistas lihtsaid lilli. Väidetavalt otsustanud ta kunstnikuks hakata alles  23-aastaselt ja juba tema esimesi töid võrreldud kuulsa Düreri omadega.

Edukas aadlik oleks võinud ka muud teha, aga talle meeldis kujutada piibli- ja mütoloogiastseene, ingleid ja haldjaid, kõikvõimalikke legende ja muinaslugusid.

Prerafaeliidina on ta kunstiajalukku tugeva jälje jätnud, kõva töömehena aga pärandanud maailmale palju oma nauditavat loomingut.

"Maria Zambaco portree", 1870,
Clemens-Sels muuseum, Neuss,
Saksamaa

Maria Teresa Zambaco (1843 - 1914), sünd Cassavetti, oli Burne-Jonesi ühe tähtsa patrooni sugulane. 1867. aastal algas tema tormiline armuseiklus kunstnikuga. Nad otsustasid 1869. aastal koos põgeneda, kuid kunstnik haigestus teel ja pöördus tagasi oma abikaasa Georgiana juurde. Ometi jätkus tema suhe Maria Zambacoga veel mõned aastad, seni kui kaunitar sai aru, et Burne-Jones ei kavatsegi oma naist maha jätta.

Maria Zambaco oli paljude prerafaeliitide modell, kuid kõige rohkem on tema kauneid näojooni oma loomingus jäädvustanud just Burne-Jones. Sellel portreel on ta Mariat kujutanud koos Cupidoga. Aga seda paljude jaoks ihaldusväärset naist võib ära tunda ka teistel Burne-Jonesi piltidel. Sellisena on ta muutunud surematuks ingliks.

Nii et eksisid need kriitikud, kes ütlesid, et Burne-Jonesi inglid on sensuaalsed androgüünid. Neil inglitel on sageli hoopiski tema kuuma armastuse nägu.

Vaata  veel Burne-Jonesi inglipilte.