Seitsmepenikoorma saabastega läheneva tarkusepäeva, 1. septembri puhul sobib siia blogisse üks kaugeltki mitte ingellik, kuid muinasjutuline ja nukuelu kaudu ka haldjate maailmaga klappiv rõõmsameelne tegelane, kes kooli minnes laulis:
"Nüüd vast olen täitsamees,
täitsamees, täitsamees,
sest koolitee mul jalge ees,
jalge ees, jah ees."
Muidugi - Buratino! Kes küll väga koolilembeline ei olnud, vaid hoopis koos rebase Alice´i ja kass Basilioga Lollide maad külastas ja nukuteatri direktori Karabas-Barabasiga vaenujalale sattus. Aga sõbrad Pierrot ja haldjalik Malvina aitasid Buratinot, ka konnade koor palus, et kilpkonnavanake Tortila inimest, kelleks Buratinot ju tiigirahva hulgas peeti, aitaks ja talle kuldvõtmekese annaks...
"Mul Buratino nimeks
ja ärge pange imeks,
et lõbus olen ma,
sest teisiti ei saa!"
"See olen mina, Buratino", ütles nukk, hüppas põrandale ja hakkas tantsima ning hüppama.
Buratino võttis aabitsa ja läks kooli. Teel nägi ta Karabas-Barabasi nukuteatrit. Ta tahtis väga vaadata nukuetendust.
Karabas-Barabas praadis endale õhtusöögiks kanapoega. Ta ütles: "Koldes on vähe puid, viskan Buratino tulle."
Buratino nägi tindipotis kärbest, pistis sinna nina ja tegi paberile tindipleki.
Buratino hakkas jooksma ümber puu. Karabas jooksis tema järel, ta habe keerdus ümber vaiguse tüve ja kleepus kinni.
"Ma kingin sulle selle kuldvõtmekese. Selle pillas tiiki Karabas-Barabas. Selle võtmekesega avaneb võluuks", ütles kilpkonn Tortila.
Kõik laskusid järsust trepist maa alla. Koopa keskel seisis imeline nukuteater. Üleval lõid kellad.
/Алексей Толстой "Золотой ключик"/
Buratino pärineb niisiis Vene kirjaniku Aleksei Tolstoi lasteraamatust "Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused" (Алексей Толстой "Золотой ключик", 1936. a). Raamat ilmus 1946. aastal ka eesti keeles ja muutus laste heaks sõbraks. Sõprust aitas süvendada juba 1950. aastatel Eesti Raadios etendunud vahvate lauludega (millest siin paar salmi on) ning väga heade näitlejahäältega kuuldemäng. Nukuteatris aga mängis puunukk Buratino lavatäheks Ferdinand Veike.
Tol ajal teati siinkandis üsna vähe, et tegelikult on lustaka puunukk Buratino tegelaskuju kirjutatud Itaalia kirjaniku Carlo Collodi (1826 - 1890) pikaninalise elluärganud puunuku Pinocchio otsesel eeskujul. Küll oli muinasjutulist lookest rikastatud uute tegelaste ja tegevusliinidega. Tegelaste nimed on erinevad kui Collodil, aga Buratino "isaks" on Aleksei Tolstoi raamatus "Papa Carlo" - küllap austusest Carlo Collodi vastu.
Collodi "Pinocchio seiklused. Lugu ühest puunukust" ("Le avventure di pinocchio. Storia di un burattino") ilmus raamatuna 1883. aastal. Praegu ongi nii, et mu lapsepõlve lemmikut "Kuldvõtmekese..." raamatut mul kodus polegi, küll aga vaatab riiulilt vastu Collodi "Pinocchio" 1985. aasta eestikeelne väljaanne. Aga esimest korda ilmusid Pinocchio seiklused eesti keeles juba 1933. aastal Tartus. Teadupärast ületas Pinocchio-lugude tõlgete arv eri keeltes juba 1949. aastal paarisaja piiri.
"Pinocchio seikluste" põhjal on tehtud palju filme, tuntuim neist Walt Disney 1940. aastal valminud täispikk animafilm "Pinocchio".
1959. aastal valmis filmistuudios Sojuzmultfilm täispikk multifilm "Buratino seiklused". Praegu saab seda vaadata seitsmes osas YouTube´is (viited teksti lõpus). Sellest saadik on Buratino olnud paljude etenduste, filmide, laulude jne põhitegelane. Mitu korda on Buratino seikluste põhjal loonud lavastusi ka Eesti teatrid. 2005. aastal oli Eesti Televisioonis populaarne saatesari "Buratino tegutseb jälle".
Siinsed Vene kunstniku L. Vladimirski Buratino-postkaardid pärinevad minu lapsepõlvest, dateeritud aastaga 1955. Pildialused tekstid on Aleksei Tolstoi "Kuldvõtmekesest..." minu konarlikus tõlkes.
Postkaardid minu postkaardikogust.
Mängufilm "Kuldvõtmeke" ("Золотой ключик", Mosfilm, 1939).
Multifilm "Buratino seiklused:
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 1/7
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 2/7
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 3/7
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 4/7
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 5/7
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 6/7
"ПРИКЛЮЧЕНИЯ БУРАТИНО" - Мультфильм. Союзмультфильм / СССР / 1959 7/7
EDIT: 14. aug 2015. - Lisan siia ka postituse alguses tsiteeritud ja Eestis väga tuntud Buratino laulu Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja pikaaegse juhi Ferdinand Veike (13. nov 1924 - 14. aug 2015) esituses:
One of the most beautiful stories in the world, Pinocchio is Italian
ReplyDeleteSi, Elettra, Pinocchio e una bellissima storia di Italia, di scrittore Carlo Collodi. Ma in Estonia noi sappiamo bene la storia di scritore russo Aleksei Tolstoi che scrive una storia "Buratino..."
ReplyDeleteNel Google Translate ci sono anche Pinocchio e Buratino uno Pinocchio e questi pensi dei libri italiano e russo /che sono un po differente/ sono insufficiente translati.
Grazie per tua visita ed per tue palabre.
So, my post is about the fairy tale of Russian writer Aleksey Tolstoy "The Golden Key or the Adventures of Buratino" that is not exactly the same as Carlo Collodi's story of Pinocchio, but with some changes.
Tolstoy's story of Buratino was very popular in Estonia in those post-war Soviet times when we didn't yet know anything about Pinocchio. Nowadays Pinocchio is very popular as well.
Thank you very much
ReplyDeleteI have loved your post and those lovely illustrations
A Blue kiss for you
Thank you, Princesa. I am glad that you enjoyed this post :)
ReplyDelete