„Õndsate nimed on pöörikuu tuuled…“

Gustave Moreau
„Kristus inglitega“

* * *
Uku Masing

Õndsate nimed on pöörikuu tuuled
suve ja kevade vahepääl.
Tunnil, kui lehina liiguvad Jumala huuled,
õhtuna väriseb lugev hääl,
nad ärkavad just nagu karusamblast
habestunud kuuseokste seast
ja pikkamisi lainetavad läbi taeva.

Aga Jumala kumeralt kämblalt
otsekui pinguli purjelt laeva
lendavad nendega inglite parved.

Iga täht sel pikal, lõolaulukärmel teel
tunneb võdisedes lõhna kullerkupu,
tuulehoog ta valgusesse viskab oma ehted
ning ta virvendab kui laine vaiksel veel,
kuhu ainult surnu eluks igaveseks upub.
Kiiremalt kui lehevari sinetaval rohul
möödub sulgund kullerkupu tuule ingel,
ja ta kiidulaulu viis kui marus kasetohul
tunneb et on uni hää ta õndsal hingel.

Tähed sätendavad maiseid lõhnu saates
ära yhe teise järgi otsatusist kaugemalle,
aga õndsad ise on kuuvalgest kootud paates
taeva vaiksel merel ja ei tea kui ligi Talle.

Ja mu Jumala kumeralt kämblalt
otsekui hõbedast taotud vene
tõusevad noorkuu säravad sarved.

/13. VI 35/
Allikas: Uku Masing, Valik avaldamata luuletusi veebilehelt Kirik & Teoloogia.
http://kjt.ee/2014/08/uku-masing-valik-avaldamata-luuletusi/

Seda maali mul postkaardina pole. Kuid internetist leitud koopia panen siia sellepärast, et prantsuse sümbolist Gustave Moreau (1826-1898) on üks mu lemmikkunstnikke. Tema maalist „Rändaja ingel“, mida ta majamuuseumis Pariisis hulk aastaid tagasi vaatamas käisin, olen varem kirjutanud siin.

Moreau' maalidele on omane eriline hingestatus. Tema värvigamma ja teostus on üsna äratuntavad ja iga tutvumine mõne tema taiesega on minu jaoks suur rõõm. „Kristus inglitega“ kohta aga leidsin internetist üsna vähe andmeid, seepärast ei tea täpset maalimisaega, hoiukohta ja maali sünnilugu.