Aeg möödub, mälestused elavad oma elu, mõnikord ununevad koos nendega, kes on üht või teist sündmust läbi elanud. Võib ainult kujutleda, mida tundis katalaani õppur Lluis Rovira Servera 1933. a - ühel oma elu tähtsamal päeval, mida see väike palvekaart meenutab. Ei tea ka, mis temast edasi sai, milliseks kujunes elutee - ka kõiketeadvas internetis ei näi sellest jälgegi olevat. Igatahes oli ta süda sel päeval, 21. mail 1933, täis rõõmu.
Palvekaart (Hispaania, 1933) minu kogust. / From my collection.
Aitäh Albertile kaardi eest!
Gracias, Albert!
Buona giornata :-)))
ReplyDeleteCiao, Giancarlo!
DeleteGrazie per la visita!
Tere, Linda! It is a typical card for celebration of the first Catholic communion, at the end of childhood. The text is written in Catalan (official language in Catalonia during the Republic and later banned, in 1939, by the dictatorship of General Franco). Now, since 1978, it is again co-official language of the Autonomous Community of Catalonia and the language of the school and Asministración here.
ReplyDeleteRegards from Barcelona.
Albert
Thank you, Albert!
DeleteI actually already knew that it's written in Catalan and pretty much what it's about. And this poem too:
"Nüüd, mil teie leib mind rõõmustab,
kuule mu südame tulist tukset,
võta mind omaks kogu armastusega
ja ühenda mind oma sakramendiga."