Prohvet

Eduard Wiiralt
"Jutlustaja"
1932

"Ehk ma küll pole niisama kärsitu, ometi tuleb mul minna.
Meie, rändajad, igavesti üksiklase raja otsingul, ei alusta ühtegi päeva sealsamas, kus saatsime mööda eelmise, ja ükski koidik ei leia meid sealt, kuhu jättis meid päikeseloojang.
Isegi siis, kui maa magab, oleme meie teel.
Meie oleme visa taime seemned ja nimelt oma küpsuses ja südamekülluses antakse meid tuule meelevalda ja paisatakse laiali.

Põgusad olid minu päevad teie seas ja veelgi põgusamad olid sõnad, mida laususin.
Aga kui minu hääl peaks hääbuma teie kõrvus ja minu armastus hajuma teie mälus, siis tulen ma tagasi,
Ja kõnelen siis rikkama südamega ja vaimukuulelikumail huulil.
Jah, tõusuvees pöördun ma tagasi,
Ja kui mind ka surm peaks varjama ja suurem vaikus ümbritsema, ikkagi otsin ma taas teie mõistmist.
Ja mitte asjatult ei otsi ma seda.
Kui miskigi sellest, mida olen kõnelnud, peaks olema tõde, siis saab see tõde end ilmutama selgemal häälel ja sõnades, mis on lähemas suguluses teie mõtetega."
Katkend Kahlil Gibrani luuletekstist "Prohvet" (1923), e. k tlk Doris Kareva (1997).

Postkaart (u 1980) minu kogust / Postcard from my collection.