Püha Benedictus

Montserrat Gudiol

"Püha Benedictus"

Lapsena ei teadnud ma pühast Benedictusest midagi. Aga seda teadsin küll, et hea naps, mida suguvõsa mehed peolauas pruukisid ja kiitsid, oli benediktiin. Mulle seda muidugi ei pakutud, aga selle värv oli ilus.

Nüüd tean, et Bénédictine on patenteeritud jook, mida valmistatakse alates 1863. aastast Prantsusmaal Fecampi linnas. See liköör, õigupoolest eliksiir, koosneb 27 ravimtaimest ja vürtsist (iisop, meliss, arnika, kadakamarjad, kaneel, nelk, mesi, mürr, muskaatpähkel, safran, tüümian, tee, vanilje jt). Eliksiiri retsept pärineb benediktiini mungalt Don Bernardo Vincellilt 1510. aastast, kuid jumalale pühendatud eliksiiri valmistamise juhend läks kaduma, kui klooster hävis Prantsuse revolutsiooni ajal. 1863. aastal aga taastas või avastas selle veinikaupmees Alexandre Le Grand ning tänu temale hakatigi tootma likööri Bénédictine, mis sai maailmas populaarseks. Õige mekiga benediktiini kõrval aga eksisteerib vähemalt 600 võltsvarianti ehk peenemalt öeldes imitatsiooni. Küllap ka too benediktiin, mida mu isa sõpradega jõi ja kiitis, oli üks neist paljudest lurtsvariantidest.

Pühast Benedictusest, kes minu jaoks on mu lapsepõlvemälestuse tõttu igaveseks seotud selle salapärase joogiga, sain teada hulk aastaid hiljem. Benedictus Nursiast (u 480 – 547) oli Itaalia päritolu pühak ja lääne kloostrisüsteemi rajaja. 529. a rajas ta Rooma ja Napoli vahele Monte Cassino kloostri, hiljem veel 11 kloostrit mujal. Umbes 530. a kirjutas ta oma kloostriseadused, mille põhimõtted olid pidev palvetamine ja töö tegemine ning kolm vannet: vaesus, tsölibaat ja kuulekus. Tema loodud kloostrisüsteemi järgijaid nimetati Benedictuse auks benediktiinideks ning selle süsteemi võttis keskajal omaks enamik kloostreid. Seetõttu on teda sageli nimetatud ka "Lääne kloostri isaks". Pühakuks kuulutati ta 1220. a.

Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on niisiis katoliiklik mungaordu (kirikuõigusliku kinnituse sai see 1893.a). Benediktlased kannavad musta rüüd, seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks.

Selle minu jaoks eriliselt lummava postkaardi tõin Katalooniast Montserrat' kloostrist 2003. a ja sellel olev Barcelona kunstniku Montserrat Gudioli (sünd 1933) maal noorest Benedictusest on valminud 1980. a (seoses 1500 aasta möödumisega püha Benedictuse sünnist).
Postkaart minu kogust /Postcard from my collection.