Lel (Лель)

Viktor Vasnetsov (1848 - 1926)

"Lel" (1895)

Kostüümikavand N. Rimski-Korsakovi ooperile "Snegurotška""

Riiklik Vene Muuseum, Peterburi

1895. a lavastas miljonär Savva Mamontovi erateater Rimski-Korsakovi ooperi "Lumineid" ("Snegurotška", "Снегурочка"), mille aluseks oli A. Ostrovski samanimeline näidend (1873). Lavastuse dekoratsioonide ja kostüümide autor oli Viktor Vasnetsov, kes samuti nagu helilooja lähtus slaavi rahvaluulest ja mütoloogiast.

Üks selle ooperi tegelasi on karjus Lel (Лель, Лелья, Лельо, Любич), slaavi mütoloogias kirjeldatud jumal, kelle olemasolust mõnede poola ja vene mütoloogide arvates annavad tunnistust eeskätt vanad pulmalaulud, kus korduvad refräänina kõikvõimalikud "lalilaad", "ljuli-ljulid" ja "leli-lelid" (näiteks: "Ой, лель-ладо" või "Лада, лель-люли"). Paljud uurijad aga eitavad, et slaavlastel on kunagi selline jumal olnud.

Tartu Ülikooli professori, vene kultuuri asjatundja Juri Lotmani arvates on Lel kunstlik jumal, kelle on vene Olümposele tõstnud 18. sajandi kirjanikud põhiliselt pulmalauludele tuginedes: "Люли, лель, лелё". Neid refrääne peeti jumala kutseks, tema nimeks. Sellest järeldati, et Lel on slaavi Amor, armujumal.  

16. sajandi poola mütoloogid pidasid Leli ja tema venda Poleli ilu- ja armastusejumalanna Lada poegadeks, ka seda tõendavat vanade laulude sõnad: "Lada, Lada, I leli, I leli, Poleli". Poolakatega sarnased jumalad olnud ka venelastel. 18. sajandi luules on Leli maininud näiteks Deržavin ja Puškin.

Lel tähendas armujumalana armukirge, lõbu, kergemeelsust. Venekeelne sõna "лелеять" tähendab senini õrnutsemist, hellitamist, armastamist. Leli tekitatud armukirg puhkes eriti elavalt lõkkele kevadel ja jaaniööl (vene k: в Купальскую ночь). Kupala (Купала, Купало), kelle nimest tuleneb suvise pööripäeva pidustuste nimi Kupala päev, 24. juuni, meie mõistes jaanipäev) oli slaavi viljakusejumal.

Lel oli kujutlustes kuldjuukseline, tihti tiibadega, tema kätest hõõgus tuli - kirg on ju leegitsev armastus. Leli võib võrrelda kreeka Erose ja rooma Amoriga, kuid armunoolte asemel oli tema maagiliseks vahendiks armuleek.

Leli pühaks linnuks peeti kurge, keda vene keeles kutsutakse "аист", kuid mõnedes muudes slaavi keeltes "лелека". Leli pill on vilepill, mida armastasid mängida karjused. Leli vilepilli järgi tantsisid isegi metsloomad, puud ja lilled ning linnud laulsid temaga kaasa. Paikades, kus Lel nukrutses või suri, kui tema armastusele ei vastatud, kasvab pilliroog.

Leli on oma loomingus kujutanud lisaks Vasnetsovile tuntumatest kunstnikest ka näiteks Vrubel ja Nikolai Roerich.

Sõnavaraliselt on täiesti võimalik, et ka meie kuumust ja tulisust väljendav sõna "leil" tuleneb Leli nimest ja et me "Hüva leili!" soovides tegelikult vana aja armujumalat kutsume :)

Postkaart (Vene, 1955) minu kogust. / Postcard from my collection.