"Nagu midagi imelist peaks sündima"

Eha Lättemäe

*

Mu silmad on udused,

võtsin nad veest silla alt.

Siiski nad paistavad kellast läbi.

kuhu aega nad viivad mu?

*

Sinakad metsad.

Kaja õhus.

Avatud muld.

Tuule kuju

rohus ja juustes.

*

Tumerohelisse vette

valgus puhkes,

hämar sära.

Kui oleksin kala.

Kui oleksin veepiisk.

*

Laugude taga liblikad

kaugele ujuvad,

sinised tiivad

puhtas valguses.

Tundlatega

puutun silmapiiri

*

Taeva veerel

vesi kõnnib

tip tap tip tap

sadu kõneleb

kuhu sattusin

Kogust "Metsamarju mõtsamarju" (1974).

*

On õhtu.

Kõik on vaikne.

Veel loojunud pole

Sätendav, särav päike.

Nagu midagi imelist peaks syndima.

Kogust "Elulugu" (1981).

*

Oksi, oksi õõtsuvaid.

Suves linnupesa,

pesas linnu suvi.

*

Kui kõik muutub – ajad ja suhtumised,

millest olen jutustanud unekeelseid jutte,

võib ju neist kõnelda uuesti –

kruusa ja ebakõla keeles, vihma ja varju,

tõtt ja kujutlust – tõsilugu,

muinasjuttu ja juhust,

tulekuid, tulusid, minekuid, väljaminekuid,

merekarbis natuke liiva,

kivikild hõõrub

Kogust "Õhtune jalutuskäik" (2003)

Suurepärane luuletaja Eha Lättemäe sai 2. septembril 2012 90-aastaseks.

Postkaart (Itaalia, 2012) minu kogust. / Postcard from my collection.