Domenico Fetti
"Kaitseingel kaitseb last deemonite eest"
"Kaitseingel kaitseb last deemonite eest"
(u 1615-1616)
Louvre, Pariis.
KAITSEINGEL
Pierre Jean de Béranger
Sant vaestehaiglas nägi enda ees
kord kaitseinglit, ja ta lausus:
"Jah, olen halvatud ja kadund mees -
kuid tühja tülitad end, kõrgeausus.
Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Põhk all, ma sündisin... Kas taeva poolt
sain muud kui ainult hingamiseks õhku?!"
"Jah," ütles ingel, "ikka kandsin hoolt,
et asemel sul leidus värsket põhku!"
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Ma noorest saadik tundsin häda vaid
ja almused mind toitsid, näljarotti."
"Jah," ütles ingel, "kuid mult kingiks said
kolm vanalt mungalt pärit kerjakotti."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Mind võeti sõtta. Vähe nägin head
ning jalast ilma jäin - sa ju ei salga?"
"Jah," ütles ingel, "aga hiljem, tead,
luuvalu oleks löönd sul sinna jalga."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Kord veini näppasin ja maitsesin...
Kui palju kohtunik lõi sellest janti!"
"Jah," ütles ingel, "kuid sind kaitsesin
ja ainult aastake ju sulle anti."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Ja Veenusegi aiast, eeh, ka sealt
ma jõudsin krahmata vaid tooreid vilju!"
"Jah," ütles ingel, "kuid just ukse pealt
seal häbis lahkusin sust tasahilju."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Siis piinas, lisaks muule pahele,
mu eidenõid mind oma tujudega..."
"Jah," ütles ingel, "aga vahele
ma abiellu iial end ei sega."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Nüüd olen rauk. Surm on mu viimseks paoks.
Kas saan nüüd näha taeva armumärki?"
"Jah," ütles ingel, "valmis on su jaoks
mul preester, õlitilk ja vana särkki."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Kas on mu peale põrgul nüüd patent?
Või tohin paradiisis lüüa lulli?"
"Tead," ütles ingel, "kui sul leidub sent,
siis selles asjas viska kirja-kulli."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
Ta nalju naerdes palat lajatas,
ehk küll siin kõiki oma häda vaevas.
Ta aevastas - ja ingel pajatas:
"Sind õnnistada võtab jumal taevas!"
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
kord kaitseinglit, ja ta lausus:
"Jah, olen halvatud ja kadund mees -
kuid tühja tülitad end, kõrgeausus.
Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Põhk all, ma sündisin... Kas taeva poolt
sain muud kui ainult hingamiseks õhku?!"
"Jah," ütles ingel, "ikka kandsin hoolt,
et asemel sul leidus värsket põhku!"
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Ma noorest saadik tundsin häda vaid
ja almused mind toitsid, näljarotti."
"Jah," ütles ingel, "kuid mult kingiks said
kolm vanalt mungalt pärit kerjakotti."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Mind võeti sõtta. Vähe nägin head
ning jalast ilma jäin - sa ju ei salga?"
"Jah," ütles ingel, "aga hiljem, tead,
luuvalu oleks löönd sul sinna jalga."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Kord veini näppasin ja maitsesin...
Kui palju kohtunik lõi sellest janti!"
"Jah," ütles ingel, "kuid sind kaitsesin
ja ainult aastake ju sulle anti."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Ja Veenusegi aiast, eeh, ka sealt
ma jõudsin krahmata vaid tooreid vilju!"
"Jah," ütles ingel, "kuid just ukse pealt
seal häbis lahkusin sust tasahilju."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Siis piinas, lisaks muule pahele,
mu eidenõid mind oma tujudega..."
"Jah," ütles ingel, "aga vahele
ma abiellu iial end ei sega."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Nüüd olen rauk. Surm on mu viimseks paoks.
Kas saan nüüd näha taeva armumärki?"
"Jah," ütles ingel, "valmis on su jaoks
mul preester, õlitilk ja vana särkki."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
"Kas on mu peale põrgul nüüd patent?
Või tohin paradiisis lüüa lulli?"
"Tead," ütles ingel, "kui sul leidub sent,
siis selles asjas viska kirja-kulli."
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
Ta nalju naerdes palat lajatas,
ehk küll siin kõiki oma häda vaevas.
Ta aevastas - ja ingel pajatas:
"Sind õnnistada võtab jumal taevas!"
"Me arve klaar on. Maksin oma jao.
Hea ingel, hüvasti! Sa parem kao!"
/Kogumikust "XIX -XX sajandi väliskirjanikke VI. Valik XIX sajandi luulet", Tartu 1967.
Tlk Jaan Kross./
* Pierre Jean de Béranger (19. aug 1780 - 16. juuli 1857) oli prantsuse luuletaja. Tema teravmeelsed satiirilised laulud, mille eest tal korduvalt tuli kohtulaua ees seista ja vanglas istuda, mängisid ühiskondlikus elus väga suurt osa.
* Domenico Fetti (Feti; Mantovano; 1588-1623) oli itaalia barokiajastu kunstnik, kes töötas enamasti Roomas, Mantovas ja Veneetsias.
No comments:
Post a Comment