14. veebruaril olevat katoliku kiriku andmetel vähemalt kolm erinevat Valentini surnud märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Kõige rohkem seostatakse valentinipäeva Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Enne hukkamist olevat ta saatnud 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga "Sinu Valentin". Seepärast kasutatakse seda väljendit ka tänapäevastel valentinikaartidel.
496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.
On võimalik, et see päev kui armastajate päev tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt oli 14. veebruaril.
Eestisse jõudis valentinipäev paarkümmend aastat tagasi Soome kaudu, kuid mitte niivõrd armunute päevana, kuivõrd päevana, mil tuletatakse meelde sõpru. Naljaga pooleks võib öelda, et esimese naiskosmonaudi Valentina Tereškovaga valentinipäev ei seostu.
Küll aga lendab sel päeval ringi palju ingli- ja haldjapostkaarte nii tiguposti kui e-posti teel, enamasti kannavad neil kaartidel kujutatud kaasas südamekesi, mõnikord lilli. Häid soove ka kindlasti. Seepärast on siinse postituse juures samuti üks väike haldjas fragmendina suuremalt postkaardilt.
Valentinipäeva rahvusvahelistest tavadest saab lisa lugeda siit.
No comments:
Post a Comment