Kevad saabub armastusejumalanna aeda

Primavera – mis sobiks paremini täna, kevadisel pööripäeval?

Lilli Promet romaanis "Primavera":

"Ta vaatas üle mu õla "La Primaverat". See tuli hoogsal sammul läbi apelsinisalu. Paljajalu, salkus juustes lilled. Kaela ümber samblapärg. Kleidisiilud tuult ja õisi täis. Aga suul mingi valujoon, mingi ärapeidetud mure ja silmades seesama kurbus, mil kolmel tantsival graatsialgi...

Rõõm on nagu herneõied või nagu lõhnavad sidrunikobarad. Nagu roheline maa, nagu tunne, et sa väsinud pole...

... ei leidnud ma Primavera näos enam valujoont ega kurbust. Nägin tas ainult kevade kehastust. Hoogu ja apelsinisadu."

Väidetavalt on Sandro Botticelli loonud oma "Primavera" Lorenzo de Medici tellimusel. Kevad saabub armastusjumalanna aeda. Kuldsed viljad puudel on kuldsed ringid Medicite perekonna vapil. Üks Veenuse kaaskondlane, jumalate käskjalg, tulevikku aimav Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol (Medici nimi tähendab arsti).

Armastusjumalanna kannab peas mirdipärga. Tema kaaskonnas on kolm graatsiat, kel on võime muresid eemale peletada. Veenuse pea kohal on armastusjumal Cupido – pime armastus sihib ühte graatsiat.

Firenzet (Florence) peetakse lillede linnaks. Flora on Kevad, lillede jumalanna. Tõtlikul sammul külvab ta lilli. Florat tõukab ettepoole kreeka kevadnümf Chloris, keda jälitab läänetuule jumal Zephyros.

Nõnda seostuvad sel pildil paljud jumalannad, inglid, lood, legendid. Ja ega teagi täpselt, missugust lugu Botticelli meile kõige rohkem on jutustada tahtnud.