Tulejumal ja ta töökojad

Hephaistos antiikvaasil aastast 525 eKr.

Hephaistos on kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Algselt polnud Hephaistos kreeka jumalus, vaid pärines Väike-Aasiast (Kaariast, Lüükiast). Tema kultusepaigad olid vulkaanilise tegevuse piirkondades, tähtsaim neist Lemnosel.

Hephaistos oli Zeusi ja Hera (või ainult Hera) poeg. Zeus paisanud ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tülis ema eest seista. Ta kukkus Lemnose saarele ja vigastas jalad. Milton: "... paiskas vihane Jupiter / alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus / ... / nagu langev täht ta / Egeuse mere Lemnose saarele." Teise versiooni kohaselt ("Ilias") olnud ta sündides nii kole ja kõverjalgne, et Hera ise viskas ta kohe pärast sünnitust Olümposelt alla merre.

Homerose müütides on Hephaistos olümposel au sees kui surematute töömees. Kunstiloominguga tegeleva jumalana oli ta abielus Aphroditega, kuid Aphrodite pettis teda oma armukese Aresega. Mõnede müütide andmeil olnud Hephaistos abielus ühega kolmest graatsiast - Aglaiaga, kelle nimi tähendab "sära".

Rubensi maal Vulcanusest sepikojas.

Ta valmistas osava sepana koos kükloopidest abilistega relvi ja ehteid jumalaile. Kuldne karikas, mille Zeus Aphroditele kinkis, oli Hephaistose kätetöö. Temalt sai Dionysos kalliskividega ehitud krooni ja vaasi, mis olid pulmakingiks Ariadnele. Tema sepikojast tulid väidetavalt ka kuningate Menelaose ja Priamose kuldsed, kuningas Euenose hõbedased ning kuningas Telephose pronksist veinikarikad.

Zeusi käskude järgi vormis Hephaistos savist ja veest naise, kauni Pandora, kelle pidi saatma maa peale laekasse peidetud hädadega inimkonda Prometheuse tulevarguse eest karistama.

Prometheuse karistamiseks tellis Zeus Hephaistoselt ülitugevad ahelad, millega Prometheus Kaukasuse mäe külge aheldati ja mis Herakles hiljem puruks tõmbas. Ka Prometheust piinamas käinud kotkas olnud Hephaistose valmistatud ja elustatud kuju. Ta oskas luua nähtamatuid köidikuid ja kette,

Ateena käsitöölised (sepad, kudujad, ketrajad) pidasid Hephaistost nagu Athenatki oma kaitsejumalaks.

Hephaistose esimene töökoht asus maad ümbritseva jõe Okeanose kaldal. Homeros paigutas ta töökoja Olümpose mäele tema lossi alla. Sepikojas olid alasi ja kakskümmend lõõtsa, mis töötasid vastavalt Hephaistose soovile. Lemnose saare vulkaani Moschylose all asus töökoda, mille asukoha näitasid kätte vulkaani leegitsevad aurud ning madal mürin. Mürin olevat Hephaistose haamrilöökide kaja alasil. Lemnose sepikojast olevatPrometheus inimestele tule varastanud. Hiljem kolinud Hephaistos Sitsiiliasse. Tema viimane töökoda on Etna vulkaan.

Hephaistose ja tema sepikoja kujutamine on olnud paljude maalikunstnike, nagu Rubensi, Velazqueze, A. van Dycki j Tiepolo lemmikteema.

Vulcanus, ka Volcanus ja Mulciber on rooma tulejumal, samastatud Hephaistosega. Tema püha Vulcanalia oli 23. augustil, suurima põua ja tuleohu ajal.

Francois Boucher (1703 - 1770) "Vulcanus Veenust külastamas".

Sebastiano Ricci (1659 - 1734) maal "Veenus, Vulcanus ja Amor" (1705).