Peaingel Miikaeli lood

Frontal dels Arcángels.
U 1220. - 1250. a.
Museu National d'Art de Catalunya
MNAC-i postkaart, 2008. a.

Alguses mõtlesin, et panen need kaks hiljuti Barcelonast saadud postkaarti blogisse alles 29. septembril, mis ju mihklipäev on ja paljude jaoks ka peaingel Miikaeli päev ja/või kõikide peainglite püha. Aga nende kaartide juurde teksti mõteldes hakkas kahju Kataloonia kunstimuuseumis näidatava põneva kunstiteose piltidega nii kaua oodata.

Frontaali ülemisel punasel tagapõhjal on kaks peainglit, Raphael ja Gabriel ametis inimhinge kandmisega.

Fragment ülalolevast postkaardist.

Ülal tumedal tagapõhjal võitleb peaingel Miikael (kes paljudes rahvapärimustes ka Püha Jüriga samastub) draakoniga.

Fragment ülalolevast postkaardist.

All tumedal tagapõhjal (ja siinsel teisel postkaardil) kaalub peaingel Miikael hingi viimsel kohtupäeval. Seda võib vaadata ka Hea ja Kurja võitlusena - meie tegude must tagapõhi ja tumedad mõtted püüavad alati inimloomusest võitu saada ja siis on võib-olla hea, kui meil on peaingli näol olemas hingehoidja (kui muidugi on...).

All punasel tagapõhjal ei ole ingleid. Väidetavalt on kujutatud meest ja pulli. Aga ometigi seostub ka see pilt legendiga peaingel Miikaelist.

Fragment ülalolevast postkaardist.

Legendil Gargano mäest ja koopast on palju variatsioone, ka sündmuse toimumisaeg on neis erinev. Toon kaks näidet.

Ühest hispaaniakeelsest katolikufoorumist leidsin pajatuse sellest, et umbes 490. aastal otsinud Gargano külavanem oma lemmikpulli. Kui ta arvas, et on looma lõplikult kaotanud, nägi ta, et pull on koopas. Et pulli kõrgest koopast väljuma sundida, laskis ta teda noolega. Aga nool pöördus lennul mehe poole tagasi. Üllatunud mees läks piiskopi juurde ja rääkis, mis koopas juhtus. Piiskop palvetas kolm päeva ja uuris asjaolusid, et saada selgust, kas tegemist olid õnnetu juhusega või taevaste jõudude tahtmisega. Siis ilmutas talle end peaingel Miikael,kes ütles, et on alati Jumala teenistuses ning ei taha, et selles pühas koopas pulle tapetaks. See koobas avaneb taevale ja selles antakse andeks inimeste patud, sest see on pühendatud kristlusele.

Kuid piiskop kahtles Miikaeli sõnades. Aasta pärast, kui Garganosse ähvardas tungida vaenlane, ilmutas Miikael end piiskopile uuesti. Ta lubas võitu vastase üle ja soovitas mäekülge koopasse ehitada kiriku. Kuid piiskop kahtles ikkagi ja pöördus nõu küsimiseks paavsti poole. Paavst soovitas tal kolm päeva palvetada ja paluda abi, et mõista Miikaeli ettepanekut. Peaingel Miikael ilmutas end uuesti ning näitas piiskopile koopas toredat punase lina ja kristallristiga altarit. Koopa sissepääsu juures oli jalajälg, mis andis kinnitust ingli kohalolekust.

Mitte nii pikalt ja väiksema pieteeditundega on Garganos toimunu oma "Ingliraamatus" ("Das Buch der Engel", 2005;  e. k  2007. a)  kokku võtnud D. ja G. Bandini:

"Siin olevat peaingel Miikael VIII sajandi algul (708. a) Avranches`i piiskopile unes ilmunud ning käskinud tal minna selle muljetavaldava mäe juurde ja rajada tema auks pühamu kohale, kuhu üks sõnn end on peitnud. Pühamu pidi oma mõõtmetelt vastama maa-alale, mille sõnn oma sarvedega üles oli kündnud. Kui piiskop selle unes saadud nägemuse pelgaks unenäoks arvas, ilmus Miikael talle veel teist ja siis juba võrdlemisi kannatamatult kolmandatki korda. Kui ka sellest ei piisanud, et oma ameti kohta üpriski umbuskset piiskoppi veenda, vajutas Miikael talle pöidlaga valusalt pealuu peale -- sellest tekkinud lohk jäi piiskoppi elu lõpuni saatma. Ingli sellel teol oli aga viimselt tohutu edu, sest eks tea ju igaüks, kui paljud haiged vaevaliselt Mont St Micheli tippu ronivad, et siis tänu Miikaeli abil aset leidnud tervenemisele reipalt koju tagasi marssida. Vaevalt et keegi veel imeks paneb, miks just sellest peainglist sai prantslaste rahvuspühak."

Frontal dels Arcángels.
Detail. Hingede kaalumine. 13. saj.
Museu National d'Art de Catalunya.
MNAC-i postkaart, 2010. a.

Huvitav on see, et frontaali neljast pildist on kolm seotud peaingel Miikaeliga. Küllap annab see tunnistust Miikaeli (ja temast loodud legendide, müütide ja muu inimloomingu) olulisusest nagu taevas, nõnda ka maa peal. Ja veel tasub vaadata, kui liigutavalt ja toredasti on ammused tundmatud (arvatavasti katalaani) kunstnikud või kunstnik peaingleid kujutanud, kui omapärased meie pilgu jaoks on nende tiivad ja kui haprad nad tunduvad oma vägevuses.

Aitäh Albertile postkaartide eest.
Gracias a Albert (http://filateliacultura.blogspot.com/).