"... ei, see ei kordu eal."

"Veenus ja Amor" (1639)

Guido Reni
Dresdeni maaligalerii.

* * *

Johannes Semper

Kõik, mis on olnud - kunagi
võib korduda, just nagu asaleaõis,
mis iga aasta võis
su laual korrata just sama punagi -
ka armastus ja kiresööst
võib tõusta värskena su ööst,
kuid päevad need,
mis armsamaga koos on ühte sulatatud,
kõik kasteheintes palistatud teed,
kus käidud õhtuti, kui suvehelgus
sul nagu kingituseks kaasa ulatatud;
kui sõnamatagi sa viibid teise mõttes,
kui helgusega paarib selgus
ja igas kerges ümbertvõttes
end ühte punund
on tuhat mälestuseniiti,
mis üksikuna unund -
ei, see ei kordu iialgi!
Kõik see, kuis hullati või tõsitseti,
kuis kaelutseti, põsitseti,
kõik kallistused, millest teised iialgi ei tea,
see, kuidas kaenla alla tekkis pea,
kuis üksteist peoleona vilistati,
kuis teise hingehäda silitati -
ei, see ei kordu eal.

Kui palju kõrvu tehtud reise,
kui palju võõraid linnu kõrvu maitstud!
Ees ühe seisatatud maalingu ja teise,
üht heliteost maha tehtud, teist kuis kaitstud -
kõik see on mõlemasse ajand juuri
ja juured haarand ümber teineteise...
ja ladvad üleval - - ah torme suuri
neist üle käinud, sasind neid kui takku
ja paisand lehti sajasse maailmajakku.

See Johannes Semperi pealkirjata luuletus on kirjutatud 28. märtsil 1942 -  täpselt 70 aastat tagasi. Siia on see võetud tema lõpetamata luuletuste kogumikust "Lehekülgi nagu lehti puult", mille on koostanud Paul Rummo (valimik ilmus 1972. a - 40 aastat tagasi). 

Guido Reni (1575 – 1642) oli Itaalia barokiajastu kunstnik.

Postkaart (Saksa, u 1915) minu kogust. / Postcard from my collection.