"Fortuna ja Amor" (1623)
Guido Reni
Vatikani Pinakoteek.
Fortuna oli Rooma õnne-, õnneliku juhuse- ja saatuse- või edujumalanna, samane Kreeka Tychega. Fortuna oli väga naiselik jumalanna - tujukas, heitlik, aga kaunis ja lootusi äratav. Mõnikord on teda aga peetud pimedaks ja arutult kurjaks saatuseks.
Fortuna kuulsus pärines Latiumist, kus oli kaks tema kuulsat kultusepaika ja oraaklit. Kunstis on Fortunat kujutatud tüüri, küllusesarve ja rattaga, aga ka tema andide muutlikkuse või ebakindluse pärast veereval või hõljuval keral, kuulil või rattal seisvana või tiivulisena.
Vana-Kreekas mõisteti fortuuna all inimestele ettemääratud teekonda tema elu jooksul, mille on paika pannud jumalad. Praegusaja inimestele kipub meelepärasem olema määratlus Shakespeare'i "Hamletist": "Fortuuna on libu..." ja õnnejumalannalt oodatakse ainult suurt õnneloosi. Aga ajast-aega on maailmameredel seilanud laevadele pandud nimeks "Fortu(u)na" ja loodetud meremeestele õnneliku saatust. Ka Kihnu Jõnn oli fortuuna-usku merekaru.
Fortunat on peetud kogukonna, inimese või mingi rühmituse kaitsejumalannaks, saajaks läbi elu. Näiteks oli ta keiser Augustuse kaitsejumalanna. Teda on päris palju maalitud, näiteks Mantegna, Rubens ja Tiepolo. Siinse maali ("La Fortuna trattenuta da Amore") looja Guido Reni ((1575 – 1642) oli Itaalia barokiaegne kunstnik.
Postkaart (Itaalia, 2011) minu kogust. / Postcard from my collection.
Gracias, Albert (http://travelerdrawer.blogspot.com/)
No comments:
Post a Comment