Kreeklane Zorbas

"Ta tegi hüppe, ta käed ja jalad kasvasid tiibadeks. Kui ta taeva ja mere taustal maapinna kohal lendas, meenutas ta mulle äkki vana mässulist peainglit. Sellepärast, et Zorbase tants oli väljakutse, trots ja mäss. Justkui oleks ta tahtnud öelda: "Mis sa mulle ikka teha saad, Kõikvõimas? Mitte midagi peale selle, et võid mind tappa. Tapa! Ma naeran selle peale. Olen oma sapi välja valanud! Ütelnud, mis mul ütelda oli: mul on tantsuks aega olnud ja ma ei vaja sind enam!"

Kui ma Zorbast niiviisi tantsimas nägin, mõistsin esmakordselt elus inimese visa püüdu raskustungi ületamiseks. Imetlesin ta püsivust, osavust ja uhkust. Zorbase tiirutavad väledad jalad kirjutasid rannakruusale inimkonna koidu ajalugu."

"Kui kõik viltu läheb, on kahekordne rõõm endale tõestada, et sul on sitkust ja väärtust! Tundub, nagu ründaks meid nägematu, kõikvõimas vaenlane – ühed nimetavad teda jumalaks, teised kuradiks --, et meid maha lüüa, aga meie püsime jalul. Iga kord, kui me endamisi võidukad oleme – just siis, kui me näiliselt põhjalikult lüüa oleme saanud --, elab täitsamees üle uhkust ja rõõmu, mis ennast väljendada ei lase. Näiline õnnetus muutub ülevaks, kargeks õnneks."

Nikos Kazantzakis "Alexis Zorbas"
Pilt: 1964. a filmiplakat "Kreeklane Zorbas" (internetist).