Kaks asja on siinseid pilte vaadates selged.
Prantsuse kunstnikule Guillaume Seignac'ile (1870-1924) meeldisid väga noored naised, peaaegu tütarlapsed, neitsid, neiud, piigad, nende süütus, helge ja rõõmus olek. Ja veel meeldisid talle lapsed, nende õrnus, vallatlemine.
Nende kahe meeldivuse kujutlemisest sündisid kavalad armastuse inglikesed ja jumalad, tütarlapsed said nimeks Veenus, Psyche või midagi muud jumalikku. Sageli on neil piltidel Amor jõuetu, loovutanud oma relvad kaunitarile.
Ja nii valmisid head tuju tekitavad pildid, kerged pintslitõmbed, õrnad hingetõmbed karmis maailmas, et me ei unustaks selle ilu.
No comments:
Post a Comment