Prantsusmaal asuv Camargue`i pealinn Les Saintes-Maries-de-la-Mer on saanud nime laevahuku läbi elanud väidetavalt Egiptuse päritoluga pühade Mariade järgi. Väga oluline on seal nende Mariade tumedanahaline teenijanna, kellest on saanud mustlaste pühak Saara.
Vladimir Beekmani romaanis "Koridor" (1982) on emotsionaalselt kirjeldatud mustlaste palverännakuid sellesse linna enne Teist maailmasõda:
“Keegi ei oska täpselt öelda, milliste hädade vastu aitab või millist õnnistust annab Must Saara, aga iga aasta kahekümne neljandaks maiks tõttab tema juurde viimne kui mustlane, kelle hobune selle teekonna vastu peab, tulgu tal selleks või pool Euroopat läbi logistada.”
“Saara ei olegi nii väga kiriku või usutunnistusega seotud, ta on pühakute keskel vaba ja omaette nagu mustlased kunagi, sellepärast hoiamegi meie teda ja tema meid.”
2003. a suvel sattusin Les Saintes-Maries-de-la-Meri sõna otseses mõttes ootamatult - meie giidile tuli lihtsalt pähe reisikavas üks linnake teisega asendada. Ja mul on väga hea meel, et seal käisin ja Saarast kui roma rahva pühakust teada sain.
Tohutu 12. sajandist pärit romaani stiilis kiriku juures väljakul otsis siesta ajal päikese eest varju palju mustlasi. Linn ise oli mulle suurepärane elamus, millest olen ka varem kirjutanud. Suvekuumuses oli linn vaiksevõitu. Võis kujutleda, missuguseks muutub ta, kui siia kokku sõidavad tuhanded mustlaskillavoorid ja seda omapära vaatama tulevate turistide hordid. Kui mustlased tunnevad end, nagu Beekman kirjutas:
“Ja siis äkki hüüab keegi: üles vennad, me oleme suur ning iidne rahvas, tundkem selle üle uhkust!”
Traditsioon kestab. 24. mail austatakse Les Saintes-Maries-de-la-Mer'is Saarat taas.
Mis Mariadesse puutub, siis on Beekmani tekstis juttu kolmest Maarjast, linnakese praegustes kõikvõimalikes tutvustustes aga ainult kahest. Mõlemad olevat sängitatud kirikusse, krüptis aga on Saara.
Vladimir Beekman on mulle rääkinud: "Et mustlastest kirjutada, hankisin allikaid, uurisin fakte ja pärimusi, mida sain põhiliselt tutvuste kaudu teadjatelt inimestelt. Eesti mustlastel pole minu teada selle kohaga sidemeid ega sinna (palve)rännaku traditsioone. Pärast sõda jäid eesti mustlased omaette, neid oli alles väga vähe, mustlaspopulatsioon taastus siin läti mustlaste kaudu, kes siia liikusid vabalt. Katoliiklasi meie mustlaste seas polnud või oli vähe, omaks võeti – kui võeti – meie põhiusk. Aga Saara juurde rändamine on olnud katoliiklikul alusel traditsioon." /Ametlikult pole katoliku kirik Saarat pühakuks siiski tunnistanud./
Pühad Mariad (Maarjad) on piiblitegelased, arvatud on ka, et kolmas, praegu mahavaikitu, oli Maarja Magdaleena ja et kogu nende merereis, arvatav põgenemine Egiptusest, seostub Püha Graali looga. Mõnedes pärimustes on Saara (Sara e Kali) Mariade teenija, aga on ka variante, milles teda peetakse Jeesuse ja Maarja Magdaleena tütreks. Mustanahalise pühakuna seostub ta nii Egiptuse Isise kui ka India Kali (Durga) lugudega, viimasele osutab ka tema nimi ja austamispidustuste sarnasus India tseremooniatega.
Saara, mustlaste pühak, kuninganna ja ema, on oma olemuselt tugevasti seotud Mustade Madonnade traditsiooniga (näiteks Częstochowa, Montserrat, aga ka väga paljudes kohtades mujal), millest kunagi siin blogis veel kirjutan. Ja tundub, et pean temale tänulik olema, et 2003. aasta suvel nii temaga kui kogu selle teemaderingiga tuttavaks sain.
Postkaardid minu kogust / Postcards from my collection.
No comments:
Post a Comment