Pildi ärkamine

Olen sellest imelisest pildist kirjutanud varem oma raamatu "Eestimaa ilu" eessõnas. See pliiatsijoonistus meie oma eestimaisest imelisest haldjast, aga võib-olla ka inglist, on mu raamatu kaanepilt ja sellel on oma lugu.

Kui 1970ndate aastate alguses ajalehe Noorte Hääl toimetuses töötasin, joonistas noor kunstnik Tarmo Tali ajalehes ilmuvatele tekstidele sageli illustratsioone. Tal tulid need välja kergesti ja kiiresti ning olid alati lahedad ja muhedad. Võib-olla oli see kergus ja kiirus näiline, aga Tarmo pildid kandsid väga häid mõtteid ning lisasid lehetekstidele palju juurde.

Selle pildi siin joonistas Tarmo Tali umbkaudu 1972.  aasta nääripühade ajal. Millest ja kelle lugu see oli, ei mäleta vist enam keegi. Väga jõululik ja rahvuslik pilt sai ja tõepoolest ühtaegu nii haldja- kui ka tiibadeta ingli meelne. Toimetuse juhtkond mõtles päris kaua, enne kui selle pisikese pildi lehte pani. Tollased pildid ei tulnud trükitehniliselt kuigi selgelt välja ja nii arvati, et kes seda, mõne arvates nõukogude aega sobimatut pliiatsijoonistust ikka tähele paneb.

Mind vaimustas see Tarmo joonistus tollal väga ja ma palusin originaali endale, seda enam, et enamikku neist kiirelt tehtud illustratsioonidest kuskil arhiivis ei talletatud ja pilt võinuks lihtsalt kaduma minna. Kui mu mõte aastaid hiljem jõudis oma raamatute juurde, siis otsustasin, et kunagi kasutan seda Tarmo Tali väikest pliiatsijoonistust oma raamatu kaanel. Rääkisin sellest mõttest ka kunstnikule, kellel too pildike enam meeleski polnud, ja tal ei olnud selle vastu midagi.

Kui valmis mu raamat "Eestimaa ilu" (2008) lugudega meie andekatest kutuuriinimestest, siis tundsin, et just selle raamatu kaanel oleks selle pildi koht. Nii väga haakus pildi mõte raamatu mõttega, lõpptulemusega jäin ka rahule.

Olen selle pildi varem ka oma teise blogisse pannud ning nii raamatu kui ka interneti kaudu on see paljudeni jõudnud. Nüüd jõulude eel pöördus mu poole ühe kooli 2. klassi lapsevanem. Jõulunäidend, mille lapsed neil päevil esitavad, on haldjatest, tähtedest, vaimuvalgusest ja Eestimaast ning oma kavalehele tahtsid nad just seda pilti panna. Muidugi oli kunstnik sellega nõus. Pilt on üles ärganud, oma elu elama hakanud, inimesed on sellest leidnud midagi endale ja Eestimaale loomuomast, head ja hingeülendavat. Ma usun, et sellel eriliselt imelisel pildil on ka edaspidi hea ja ilus saatus.

Raamatu "Eestimaa ilu" sisust ja saamisvõimalusest.