Laste joonistatud kaarte vaatan ma alati erilise tundega. Nemad oskavad maailma näha teisiti kui meie, täiskasvanud. Rõõmsamalt, kirevamalt, sageli isegi meist sügavamalt ja süvenenumalt. Seda võib nimetada fantaasiaks, aga võib pidada ka ainult lastele iseloomulikuks imeliseks maailmatajuks.
Selle kena jõulukaardi on 2001. a joonistanud Tallinna Kunstikooli õpilane Oksana Lahtenko. Kokkumurtava kaardi esiküljel on nägus ingel ja äratuntavad värvirikkad Tallinna tornid.
Tagaküljele jääb sama inglipiiga selja tagant ja taas kaunid tornid. See on meie kodulinna hoidev ingel, võib-olla lausa kaitseingel.Oksana joonistatud kaart meeldis linnaisadele sedavõrd, et nad valisid selle tol aastal oma ametlikuks jõulukaardiks. Ma ei mäleta, kas seda saatsid kogu linnavalitsuse ametimehed, aga minu postkaardikogusse jõudnud kaart on saadetud Tallinna Haridusametist.
Kaardi sisekülgedel on veel seitse pilvist vaatavat inglikest (siia panen neist kaks) ja luuletus. Ühtekokku on ilus ja südamlik asi saanud, just selline, mida tänasel külmal talvepäeval on südamel soe vaadata.
No comments:
Post a Comment