Mõnikord on tunne väga tähtis

Diego Velázquez (1599-1660)

"Maarja kroonimine" (1645)

Prado muuseum, Madrid.

Mõnikord on tunne väga tähtis. Tunned, et teed midagi valesti ja kõik läheb teisiti, kui tahaksid. Ei ole ühtki pidepunkti, mis seda tunnet toetaks, aga ometi tead, et miski on viltu, tahaks muud moodi tegemist, sättimist, kohendamist, võib-olla ehk unustamist ja loobumist. Aga see pidepunktita olek paneb sind oma tundes kahtlema - võib-olla siiski eksin, ehk ikkagi kõik laabub, võib-olla ei näe ma mingisuguseid otsustavaid asjaolusid.

Usalda siis tunnet, võta teda kuulda, lähtu temast, enne kui uue otsuse langetad. Sest kui sa tunnet ei märka, võib-olla lähed siis vale teed mööda, tõepoolest eksid kuskile lootusetusse padrikusse, ei jõuagi sellele avarale rannale, kuhu tahaksid.

Kui sa tunnet usaldad, kroonib ta sind varem või hiljem tänuga selle usalduse eest. Sa oled õige otsuse teinud, õige valiku langetanud, õige teeotsa üles leidnud - just selle, mida mööda minema pead ja mis viib sinna, kuhu jõuda tahad.

Postkaart (Hispaania, 1990) minu kogust. / Postcard from my collection.
Gracias, Albert!