Maailmas pole vist kuigi palju linnu, kus oleks Inglisild (Angel's Bridge). Veel vähem on neid, kus on - ja koguni nõnda lähestikku - niihästi Inglisild kui ka Kuradisild.
Tartus on. Ja kui seda blogipostitust tegema hakkasin, siis mõtlesin, et just see, et need sillad on meie enda Tartus, on põhjus, miks mul neist nii vähe fotosid on. Nad oleksid nagu kuskil minus eneses, alati olnud. Õpiaastatel olen Toomemäel kümneid, koguni sadu kordi neist üle käinud, nendega harjunud. Kuradisillast polegi mul omatehtud ülesvõtet, Inglisillast on need sellekevadised siin.
Nii et see postitus on võlg. Minu võlg Inglisillale. Ingli... Oma nime tõttu sobib ta siia blogisse. Kuigi tema nimi ei tulenevat inglitest, vaid pargi ja silla enda inglise stiilist. Aga Tartu on täis noori mehi ja küllap on nad sel sillal oma armsamaid vaadates sageli mõtelnud neist nagu inglitest.
"Otium reficit vires" ("Puhkus taastab jõu"). |
Minu fotod, mai 2012.
No comments:
Post a Comment