Pühakute elulood on enamasti lihtsad - nad sündisid, tegid heategusid, kannatasid, pühendusid jumalale, kannatasid jälle ja surid. Nende elulugude kaudu jõuab meieni teadmus vaevade ja kannatuste õilsusest ja ülimusest. Ma pole kuulnud ühestki pühakust, kes oleks olnud alati rõõmus. Aga inimelu üheks mõtteks peaks olema rõõm. Kas õpetavad pühakud meid kannatuste kaudu olema rõõmsad? Kas rõõmuta kannatused toovad rõõmu?
Püha Pascual Bailón (ka Pasquale Baylón, 1540 – 1592) oli hispaania munk ja on katoliku pühakuna kõikide euharistiakongresside ja -ürituste patroon.
Noorpõlves oli ta vaene karjus, kes palus möödujatelt, et nad teda lugema õpetaksid, et süveneda religioossetesse kirjutistesse. 1564. aastal sai temast frantsiskaani munk. Ta elas kasinuses ja palvetes. Tal oli palju usulisi nägemusi.
Huvitav on, et Hispaaniast hoopis kaugel asuvas Guatemalas tuntakse püha ilmutust nimega San Pascualito, kes on oma nime saanud just Pascual Bailónilt. Francisco Antonio de Fuentes y Guzmán on kirjutanud loo sellest, kuidas 1650. a ilmutas raskesti haigele guatemaallasele end ülikõhn mungakuju. kes nimetas ennast pühaks Pascual Bailóniks (kuigi too kuulutati pühakuks alles 1690. a) ning teatas mehele tema surmaaja ning cucumatziks kutsutava haiguse epideemia lõpuaja. Mõlemad ennustused täitusid ja sestsaati austatakse Guatemalas San Pascualitot.
Postkaart (Hispaania, 1985) minu kogust. / Postcard from my collection.
Gracias, Albert.
No comments:
Post a Comment