Ema, ema, mäletan su käsi...

Jumalaema ikoon.

Kreeka õigeusk.

Postkaart (2006) on pärit Mükeene lähedalt.

"... ega oleks olnud midagi imelikku, kui neist pilvedest oleksid väljunud valged inglid hõbedaste pasunatega.

Olegile meenus ema oma pehmete heade kätega.

...Ema, ema! Mäletan su käsi sellest hetkest peale, kui hakkasin end maailmas tunnetama. Suve kestel kattis neid alati päevitus, see ei lahkunud neilt isegi talvel – see oli nii õrn ja ühtlane ning ainult soonekeste kohal veidi-veidi tumedam.

  Jah, samast hetkest peale, kui ma hakkasin ennast tunnetama, ja kuni viimase minutini, mil sa jõuetuna, tasa, viimast korda asetasid pea rinnale, saates mind elu raskele teele, mäletan alati su käsi töös olevat. Mäletan, kuidas need seebivahus edasi-tagasi liikusid, pestes mu voodilinu, kui need linad olid veel nii väikesed, et sarnanesid mähkmetega, ja mäletan, kuidas sa talvel lambanahkses kasukas kaelkookude otsas ämbreid kandsid, asetanud eestpoolt kaelkoogule oma väikese labakindas käe, ise samuti väike ning pehme nagu too kinnaski. Ma näen su liigesekohtadest veidi paksenenud sõrmi oma aabitsal, ja ma kordan sinu järel: "be-a-ba", ba-ba." Ma näen, kuidas sa oma tugeva käega sirbi viljakõrte alla asetad, teise käe labaga viljakõrdi sirbi peale vajutad, näen tabamatut sirbivälgatust ning seejärel hetkelist, sujuvat, naiselikku liigutust käte ja sirbiga, mis heidavad viljapeotäie kõrvale nii, et lõigatud kõrred ei murduks."

Jumalaema "Skoroposlušnitsa" ikoon.

Vene õigeusk.

Aleksander Nevski katedraal, Tallinn, Eesti.

Postkaart (u 2010)

"/- - -/ ja ma mäletan, kui märkamatult võisid su käed välja võtta pinnu poja sõrmest ning kui silmapilkselt nad ajasid niidi nõelasilma, kui sa õmblesid ja laulsid - laulsid ainult endale ja minule. Ei ole ju midagi maailmas, mida su käed teha ei oskaks, mis ei oleks neile jõukohane, mida nad peaks põlastatavaks. /- - -/

Kuid kõige enam jäi mulle igaveseks ajaks meelde, kui hellalt paitasid need sinu käed, veidi karedad ja siiski nii soojad ning jahedad, kuidas nad paitasid mu juukseid ja kaela, mu rinda, kui ma pooleldi meelemärkuseta voodis lamasin. Ja ükskõik, millal ma ka silmad avasin, ikka olid sa mu kõrval, ning öölamp põles toas, sina aga vaatasid mu peale oma aukuvajunud silmadega nagu pimedusest, ise üsna tasane ning helendav, otsekui kuld- ja hõberüüsse mähitud. Suudlen su puhtaid, pühi käsi!"

Jumalaema ikoon

Vene õigeusu palvekaart-kalender (2004).

"/- - -/ Ema, ema!... Andesta mulle, sest sina üksi, ainult sina üksi kogu maailmas võid andestada, pane käed mu pea peale nagu lapsepõlves ja andesta..."
Aleksander Fadejev "Noor kaardivägi", e. k 1954, lk 59-61, tlk E. Raidsalu.

Jumalaema "Pantanassa" ("Vsetsaritsa") ikoon.
Vene õigeusk.
Palvekaart (u 2006).

Postkaardid ja palvekaardid minu kogust. / Postcards from my collection.