INGLILE
Marie Heiberg (1917)
Küll siis on hää, kui ingel valvab,
pääd panna patju puhkama,
ei mõtleda, mis une halvab:
muud puhkust ilmas ma ei saa.
Kuid siiski terveid öösid vahel
pean mööda saatma uneta,
kui kõliseb kõik ilm kui ahel
ja mind on pandud kuulama.
Kas vangid, kellel külmad rauad
on ümber käte, jalgade?
Aeg vaikib, nagu ohvrihauad!
kui kardaks iseenese.
Ma kuulan kurbi appihüüdeid
ja ingel kuulab minuga;
ma vaatlen inimeste püüdeid
ja ingel vaatleb minuga.
Ma tean kõik, mis elu halvab,
ja ingel teab minuga.
Oh siis on hää, kui ingel valvab,
siis puhkan ma, siis puhkan ma.
pääd panna patju puhkama,
ei mõtleda, mis une halvab:
muud puhkust ilmas ma ei saa.
Kuid siiski terveid öösid vahel
pean mööda saatma uneta,
kui kõliseb kõik ilm kui ahel
ja mind on pandud kuulama.
Kas vangid, kellel külmad rauad
on ümber käte, jalgade?
Aeg vaikib, nagu ohvrihauad!
kui kardaks iseenese.
Ma kuulan kurbi appihüüdeid
ja ingel kuulab minuga;
ma vaatlen inimeste püüdeid
ja ingel vaatleb minuga.
Ma tean kõik, mis elu halvab,
ja ingel teab minuga.
Oh siis on hää, kui ingel valvab,
siis puhkan ma, siis puhkan ma.
Kogust "Käisin üksi tähte valgel", 1988.
No comments:
Post a Comment