Inglikuju Hispaaniast Soria kalmistult (Cementerio del Espino).
Hingedepäeval on hea ennast inimeste hulgas tunda.
Need, kes on kunagi olnud, on meile, meie hingedesse midagi jätnud. Oma hinge puudutuse, oma hingepuudutuse.
Need, kes praegu on olemas, annavad meile iga päev killukese oma hingest ja meie neile. Nii see peabki olema ja on olnud ajast aega. Neist kildudest saab kokku meie elu.
Alguses mõtlesin siia panna palju fotosid. Sõber Hispaaniast, kes ka varem on Sulekest oma fotode ja mu kogusse saadetud postkaartidega täiendada aidanud, saatis just hingedepäeva eel hulga ilusaid fotosid oma rännuteedelt. Aga seekord piirdun neist vaid ühe inglikujuga, mis mulle väga meeldib ja nende põnevate ning heade piltide hulgast hetkel kõige hingeomasemana tundus.
Foto: Albert Lázaro-Tinaut, aprill 2012.
Gracias, Albert!
Ja Alberti blogist pärineb ka näide, kuidas eestikeelsed luuletused lumest ja hingest on läinud laia maailma.
No comments:
Post a Comment