Maria

"Maarja kuulutus"

Uksedetail (13. saj).

Burgose katedraal, Hispaania.

MARIA
Henrik Visnapuu

Maria, imeline nukrus ses nimes,
püha, valukeelne.
Ma palveluses julgen otsi su ilmes
lohutust mu raskes mures.
O, jumaline ema, neitsi süütumeelne.

Maria, esimene, kellel' ma andsin
oma lapsemeelsed
ja päiksehelksed uned, kellel' kandsin
lapseeast mehepõlve
kõik vaimustavad viisid armust kaunikeelsed.

Maria, lehekuine, õitsev on ära,
nagu kevadise
vee kohinad ja helged värvid. Veel sära
kurba hinge jätnud maha
neist mälestuse mulle kallihinnalise.

Maria, jaanipäevne, kirglik, on ära
tiivutanud minust
siidpehmeil libliktiivul lüües, ja ära
hõbesoomused ta tiivult
on pudenenud suveõhku. Kahju sinust.

Maria, maarjapäevne, närbunud kui heinad
palatetud luhal,
su järgi käivad mošusvänged mu leinad
sügisöisel kurdil tunnil,
kui virguvad mu meeled mälestuse uhal.

Maria, sügisene, rooste su silmi
kurvis järvis ujus.
Kas mäletad, kuis kahekesi noid pilvi,
laigutavaid kurgi lõuna
me taeva vesil juhtisime kurvas tujus.

Maria, imeline nukrus selles nimes,
vaikne hõõgamine.
Kõik lahkumine ainult valus, on minnes
ilus mäletada olnut
ja mõtelda, et kõik on ainult kordumine.

Maria, naeruline nümf, minu nüüdne
kevadine iha.
Kui kaua kestvad armumängud? Kes süüdi
pööritavas tantsukeerus,
et kätte olen saanud sinu nõtke piha?

Maria, imeline nukrus ses nimes,
püha, valukeelne.
Ma palveluses julgen otsi sinu ilmes
lohutust mu kurvastuses.
O, jumaline ema, neitsi süütumeelne.

Su nimeline see, kes praegu mu hinge
kõige kallim vara,
nii nagu teisedki kõik, kelle ma kingi
näinud astvat minu majja.
Sind palun, ära võtta lase teda vara.
/"Väike luuleraamat", Eesti Raamat, Tallinn 1966/

Postkaart (Hispaania, 2006) minu kogust. / Postcard from my collection.
Aitäh Albertile postkaardi eest.
Gracias, Albert!