Carlos Schwabe
"Ideaal"
Juhtumisi saatis blogisõber mulle selle postkaardirepro päev pärast kunstniku 150. sünniaastapäeva. Šveitsi sümbolistlik kunstnik Carlos Schwabe sündis 21. juulil 1866 ja suri 22. jaanuaril 1926. Nende daatumite vahele jäi aeg, mil ta pälvis hüüdnime "hingekunstnik".
Suure osa elust veetis Schwabe Pariisis, seal sai tuntuks nii kunstniku kui illustraatorina. Tema pildid kaunistasid Émile Zola, Charles Baudelaire'i, Maurice Maeterlincki ja Albert Samain'i loomingut.
Lisan siia ka internetist leitud Carlos Schwabe pilte:
"Hauakaevaja ja surmaingel"
u 1890.
"Õhtukellad"
1895.
Illustratsioon Charles Baudelaire'i
"Kurja lilledele".
1900.
ÜLENEMINE
Charles Baudelaire
Üle tiikide vee, üle orgude ääre,
üle mere ja maa, üle laane ja mäe,
üle pilvede vöö, üle harjade jää,
teispool päikese teed, teispool tähtede sfääre,
läbi laotuse viib sind hõljuv hoog, mu hing:
nagu ujuja vees, kes lööb laiali vahu,
sõuad ääretut merd, tunned sõnatut rahu,
rinnas mehine rõõm ja ihar, õnnis ping.
Page kaugele siit sellest sompude luhast,
jäta kirkamal maal oma mürgine lein:
sääl sind karastab leek, mis kui jumalik vein,
leek täis leevendust suurt ja nii lõpmatult puhast.
Ära murede mailt, välja sünguse soist,
milles uimades vaim nõnda jõuetuks hangus!
Kui õnnelik on see, kelle tiibade kangus
lubab joobuda tal igikiirgusist noist,
kelle mõtete hoog tunneb koidiku lummust,
kel taeva poole meel tõuseb rõõmsalt kui lõo -
kelle vabastet vaim sääl, kõrgel üle nõo
kuuleb lillede keelt, mõistab asjade tummust!
/Tõlkinud Ants Oras. Väliskirjanduse õpik keskkoolile, 1965./
ÜLENEMINE
Charles Baudelaire
Üle tiikide vee, üle orgude ääre,
üle mere ja maa, üle laane ja mäe,
üle pilvede vöö, üle harjade jää,
teispool päikese teed, teispool tähtede sfääre,
läbi laotuse viib sind hõljuv hoog, mu hing:
nagu ujuja vees, kes lööb laiali vahu,
sõuad ääretut merd, tunned sõnatut rahu,
rinnas mehine rõõm ja ihar, õnnis ping.
Page kaugele siit sellest sompude luhast,
jäta kirkamal maal oma mürgine lein:
sääl sind karastab leek, mis kui jumalik vein,
leek täis leevendust suurt ja nii lõpmatult puhast.
Ära murede mailt, välja sünguse soist,
milles uimades vaim nõnda jõuetuks hangus!
Kui õnnelik on see, kelle tiibade kangus
lubab joobuda tal igikiirgusist noist,
kelle mõtete hoog tunneb koidiku lummust,
kel taeva poole meel tõuseb rõõmsalt kui lõo -
kelle vabastet vaim sääl, kõrgel üle nõo
kuuleb lillede keelt, mõistab asjade tummust!
/Tõlkinud Ants Oras. Väliskirjanduse õpik keskkoolile, 1965./
Illustratsioon Charles Baudelaire'i
"Kurja lilledele".
1900.
Aitäh Albertile selle blogipostituse idee ja "Ideaali" eest.
No comments:
Post a Comment